Mina tean seda ka, aga üks suur takistus, mis mul nende üli-ülimat ja kõige-kõigemat tarbida ei lase on see, et nad on no nii vastikud, et võtab raputama. Salatitesse ma neid ikka lõigun, pisut, aga see kogus on tavaliselt nii väike, et kõik ülimad ja kõigemad S ja A seest jäävad kohe kindlasti kätte saamata. Ja see teeb mind kurvaks, oi, kui kurvaks. Eriti teeb mind kurvaks see tõsiasi, et ainsa negatiivse kalorikuluga toiduaine pidi olema just seller ja kui minu vööümbermõõtu vaadata siis ainult sellerist ma toituma peaksingi. Jah... selleriga ju selline lugu, et tema seedimiseks kulub rohkem kaloreid, kui ta ise toiduainena annab. ;) Ühesõnaga, nutune lugu - kuni tänaseni!!!
Mulle meeldib teha sellist salatit, kus sees jääsalat, tomat, kurk, paprika, punane sibul ja ananass (nu ja piiisut sellerit või avokaadot). Peale törts oliivõli, soola, pipart, mett ja õunaäädikat. Täna aga kapis ananassi polnud. Tegelikult polnudki seal suurt midagi ja iga korralik perenaine oleks minu külmiku sisu nähes lihtsalt minestanud. Mina "Korraliku Perenaise" tiitlile muidugi kunagi ei pretendeeri, sest: "Igaüks peab oma redelipulka teadma!" - nagu kunagi üks kuulus dirigent ütles, kui primadonnahakatis endale ülejõu käivat rolli nõudma hakkas. :) Aga see selleks.
Leidsin kapist rooma salatit, ühe rohelise paprika...juuube palju sellerit ... ja ühe tohletanud avokaado. Vaatasin köögis ringi...haaaaaa, tomat ja punane sibul ka täitsa olemas ja üks punane Greip! Et salatikogust vähe suuremaks saada, lõikasin vastikustunnet alla surudes seekord sellerit kaussi ikka kohe südamest. Suureks kergenduseks oli avokaado siiski nii tohletanud, et sellest asja ei saanudki ja mis oli väga hea, kui lõpptulemust silmas pidada, sest teist "vastikut" asja poleks mu salat välja kannatanud. (Tegelt pole see viimane väide vist väga kindel, sest teadjamad väidavad just vastupidist - seller ja avokaado sobivat ülihästi kokku. Prrrrrrrr....)
Nii! Tavapärane õli-õunaäädikas-pipar-sool-mesi peale, pihuga musti seesamiseemneid ka ja siis tuli Üllatus! Suur ja ülimeeldiv üllatus, sest - Punane Greip ja Seller sobivad kokku!!! Lihtsalt vaimustavalt hästi sobivad kokku ja sellises koosluses võin ma sellerit hunnikute viisi süüa. Greip mahendab selleri vänge maitse mõnusalt ära ja samas muudab seller greibile omase mõruda maitse pehmemaks. Probleem lahendatud tänu tühjale külmikule ehk nagu ikka - ei ole halba ilma heata. :)
Kui te nüüd küsite, et aga mis avokaadoga sai, kas seda saab ka kuidagi söödavaks muuta siis siin jään ma vastuse võlgu või pigem vastan, et ei saa. Minu jaoks on ta endiselt kõige parem siis, kui tohletanuna prügikasti rändab, millest on muidugi väga kahju. Aga et ma nüüd jälle sama nutuselt ei lõpetaks, kui ma alustasin siis luban, et kui olen avokaado ka söödavaks saanud, kirjutan sellest siingi. Tegelikult on elu ilus. :)
Photo from misihua.com
