Tuesday, 8 November 2011

Vilditud sügislehed

Vivika Veski on andnud Maalehes toreda viltimisõpetuse sügislehtede valmistamiseks. Aitäh!

Kaunista tuba villaheidest lehtedega
Ajal mil puude otsast lehed langevad, võib tuba kaunistada vanutatud villaheidest lehtedega.

Lehed võib riputada kaunistuseks üles või teha lehemotiividega liniku.

Materjal

Materjaliks sobib viltimisheie Novita Hahtuvainen. Vaja läheb kolme tooni rohelist (343, 345 ja 370), punast (532), oranži (278), kollast (217), türkiissinist (376) ja valget (011).

Lisaks läheb vaja linast kangast ja plastkilet (võib lõigata poekotist).

Linik

Laotage linane kangas põrandale. Märkige keskkoht, murdes kanga keskelt kokku. Tõmmake kangas jälle laiali. Laotage kanga ühele poolele valgest villaheidest liniku põhi mõõtmetega u 30 x 40 cm. Pange selle peale pisut türkiissinist ja segage heided omavahel, et põhi tuleks kirju.

Tehke metsarohelisest (370) heidest lehepõhjad ja andke heledama rohelisega (343 ja 345) lehtedele kuju. Lisage kollast ja oranži.

Lehed

Lehed mahuvad samale linale kui linikki. Tehke lehtede põhjad metsarohelisest (370). Vormige heie lehekujuliseks. Kaunistage heledama rohelisega (345 ja 343). Lisage punase ja kollasega sügisvärve.

Vanutamine

1. Asetage villaheide peale plastkile. Murdke linaserv ettevaatlikult liniku ja lehtede peale nii, et heidetükid ja kile paigast ära ei lähe.

2. Rullige lina tihedaks rulliks.

3. Siduge puuvillase nööriga tihedalt kokku ja võite selle rulli toppida veel veniva põlviku sisse.

4. Vanutage järgmiselt: pange tehtud mähis pesumasinasse, lisaks pange üks rätik. Kasutage tavalist pesupulbrit ja vanutage 60kraadises kirju pesu programmis. Pärast pesu avage mähis ja eemaldage kile.

Tööd võivad olla lina küljes kinni, eemaldage need ettevaatlikult rebides.

Kui töö ei ole piisavalt vanunud, asetage see uuesti linale, mässige rulli ja vanutage uuesti. Kinnirullimist alustage töö sellest otsast, mis on halvemini vanunud.

5. Pressige töid niiskelt kuuma triikrauaga.

Õmmelge lehtedele õmblusmasinaga leherootsud. Õmmelge kolm lehte järjest, nõnda et niit vahepeal ei katke, vaid veate masinast niiti ja õmblete järgmise lehe.

Vihje
Lina asemel võite kasutada kiletatud froteelina – siis pole kilekatteid vaja. Pange lina ühekordselt ja asetage kujundid froteepoolele.


Kartulist

Et teha head kartulitoitu, peab mõningaid nippe teadma. Maalehest saingi häid nõuandeid.

Keedukartul
Koorige võimalikult õhukesed koored nii, et mugulad jääksid ümmargused, siledad (pikergused sordid - pikergused ja siledad). Pärast koorimist peske mugulad külma veega.

Keetmiseks sobib email- või teraspott, mis on nii suur, et 1/3 jääb tühjaks kui vesi ja kartulid on potis.

Pange potti värske vesi ja lisage soola vastavalt soovile 5-8 g (napp teelusika täis jämedat soola) ühele liitrile keeduveele. Rohkem soola toob kartuli maitse paremini esile.

Meresool või mineraaliderikas vesi võib keetmisel mugulate tumenemist põhjustada.

Kui vesi keeb mulinal, lisage kartulid. Vesi peab kartuleid napilt katma.

Keetmisel ei tohi kartulid vinduda, vaid peavad kaane all mulinal keema.

20-25 minutit pärast keema hakkamist katsuge, kas kartul on pehme. Eriti hoolas peab olema muredate sortidega, mis kipuvad kiiresti lagunema ('Ando', 'Adretta', 'Maret', 'Juku', 'Varajane kollane' jt).

Kui kartulid on pehmed, kallake keeduvesi ära ja pange pott kartulitega 8-10 sekundiks ilma kaaneta pliidile, aeg-ajalt raputage. Kaant ei tohi enam tihedalt peale panna, vajadusel katta pott puhta rätikuga.

Seejärel tuleb kohe kartulit sööma asuda, kuna pärast keetmist on see kõige nägusam ja maitsvam.

Allikas: Eesti Maaviljeluse Instituut EVIKA

Kartuli lagunemine keetmisel sõltub sordist ja kasvutingimustest. Kuivas kasvanud kartul laguneb rohkem.

Lagunevat kartulit tuleb keeta pisut teisiti. Keevasse vette pandud kartulid tuleb keema hakkamise järel keeta aeglasemal tulel, kartul kurnata enne päris pehmeks keemist ja lasta seista rätikuga kaetult.

Lagunemise vältimiseks soovitatakse keeduvette lisada mõni tilk äädikat või natuke sidrunihapet.

Allikas: EVIKA

Maitsva ahjukartuli saamise kõige olulisem eeldus on kuum ahi.

Maitsva ahjukartuli saab järgmiselt: mugulad koorida, pesta, lasta pisut taheneda või kuivatada rätikuga ja lõigata sektoriteks.

Sobivad suuremad ja pikergused mugulad.

Ahjupannile (küpsetuspaberile) panna õhuke kiht toiduõli.

Kartulid maitsestada soolaga, soovi korral ka köömnetega või muu maitseainega.

Ahju panemisel peab ahi olema kuum 230-250 kraadi.

Küpsetada samas kuumuses 20-30 mkinutit kuni kartul on pehme ja kuldpruun.
Kui mugulad tõmbuvad pealt liiga tumedaks ja kartul ei ole veel pehme, siis võib temperatuuri alandada või panni allapoole tõsta.

Allikas: Eesti Maaviljeluse Instituut EVIKA


Kuidas valmistada maitsvat kartuliputru ja muuta praekartulid kuldkollaseks?

- Kartulid ei lähe keetmisel sinakaks, kui panna keeduvette veidi äädikat.

- Kartulid ei tumene keetmisel ja maitsevad paremini ka siis, kui lisate keeduvette veidi piima.

- Salatikartul pange keema mitte kuuma, vaid külma vette. Nii et muutu kartulid jahuseks ja neid on parem tükeldada.

- Maitsva kartulipudru saate, kui keedate ja tambite kartulid koos sibulaga ning lisate veel lõpuks lusikatäie riivitud juustu.

- Kartulipuder on väga maitsev ka siis, kui lisate sellele vahetult enne lauale toomist vahustatud munavalge.

- Praekartulid saavad ilusa kuldkollase värvi, kui kartuliviilud enne praadimist jahuga kergelt üle riputate.

- Praekartulid on väga maitsvad, kui lisate neile praadimisel sinepit.

- Noori värskeid kartuleid on kergem puhastada, kui olete need eelnevalt 10-15 minutiks külma soolasesse vette asetanud.

Allikas: "Kodus targalt talita", Maalehe Raamat

Kartulite maitse ja välimus sõltub paljuski sellest, kuidas neid keeta.

Koorimata kartulite keetmine

Koorega keetmiseks valige enam-vähem ühesuurused kartulid, peske nad hästi puhtaks ja pange keeva, soolaga maitsestatud vette keema. Sellega vähendate C-vitamiini lagunemist. Keev vesi sulgeb kartulipoorid, sest tärklis paisub, ja kui koor pakatab, valage vesi ära ning laske mugulatel kaane all aurus umbes 10 minutit järelvalmida. Nii ei kee kartulid päris lõhki.

Kui kartulid on väga muredad, pange nad külma veega keema, sest siis soojenevad mugulad vees aegamisi.

Kartulid ei kee ka siis katki, kui keeduveele lisada 1–2 sl hapukapsavedelikku.

Veelgi parem ja tervislikum valmistusviis on aurutusrestiga keedunõus.

Kui kartulid on külma saanud, hoidke neid enne keetmist külmas vees ning lisage keeduveele 1 sl äädikat. See parandab maitset.

Salatiks koorige kartulid siis, kui nad on jahtunud toatemperatuurini.

Kooritud kartulite keetmine

Kui kartulid on plekilised ja silmadega, eriti talve lõpupoole, koorige ja lõigake plekid välja ning pange kartulid rohke külma veega keema. Vette lisage soola või soolatud tilli või soola ja kuivatatud tillivarsi.

Kartulid pole vesised, kui pärast keeduvee äravalamist lasta neil veidi kaaneta olla.

Kui kartul on söögikorral põhiline, saate piimaga keetes parima tulemuse. Selleks keetke mugulaid algul vees, ent kui nad on juba poolvalmis, kallake vesi ära, valage peale kuum piim ja keetke lõpuni.

Kartulid keevad kiiremini pehmeks ja on ka maitsvamad, kui lisate keeduvette pisut rasva ja sibulapealseid.

Kartulid saavad parema maitse ka siis, kui lisate väikese tüki loorberilehte või küüslauguküünt.

Kui teile on juhtunud kartulid, mis keetmise järel sinakaks muutuvad, lisage keeduvette paar tilka äädikat.

Kartulid ei tumene keetmisel ka siis, kui lisate keeduvette veidi piima.

Lisage keeduvette 1 sl võid, kui soovite, et kartulid kiiresti pehmeks keeksid.

Kui olete koorinud-tükeldanud kartuleid rohkem ja nad järgmise toiduvalmistamiseni seisma jäävad, ärge laske neil vees liguneda, vaid puistake jahuga üle.

Keedetud kartulid riknevad kaane all nõus kiiremini kui kaaneta nõus.

Kõige paremini seisavad keedetud kartulid ühekordse kihina taldrikul sahvris või köögikapis, aga mitte kauem kui ühe ööpäeva.

Liiga külmas sahvris või külmkapis kaotavad keedukartulid maitset tunduvalt.


Mandlijahu sai

Delfis oli üleval selline "jahuvaba" retsept. Peaks proovima.


Kätrin Maidla

- 750ml indiapähkleid
- 2 tl soodat
- 0,5 tl soola
- 3 munakollast
- 3 munavalget
- 0,5 spl õunaäädikat
- 125 ml maitsestamata jogurtit
- 125 ml õunamahla või 5 spl õunapüreed ja 5 spl vett

Purusta indiapähklid koos soola ja soodaga köögikombainis peeneks puruks. Lisa munakollased, õunaäädikas, jogurt ja õunamahl ning sega ühtlaseks. Vahusta munavalged, kuniks tekivad pehmed tipud (kui tõstad miksri vahust välja, vajuvad tipud tagasi) ning sega ettevaatlikult taina hulka. Vala võitatud keeksi vormi.

Küpseta 150 kraadises ahjus 1 tund, 15minutit. Lase vormis jahtuda. Tõsta välja ning mässi küpsetuspaberisse. Säilib toatemperatuuril nädala.

Sobib ideaalselt niisama võileivaks vormida või röstitult kas pasteedi või moosiga. Mina olen sompus ilma kõrvale nautinud seda saia koos ahjuküpsetatud tomatitega. Head imestamist!

Kommentaarid.
Proovisin. Tuli välja ja sööjad on rahul. Märgitud koguse India pähklite asemel panin 500 gr mandlijahu ning sooda asemel 1 tl küpsetuspulbrit.

Maitsvam saab mandlitega, neid läheb ka vähem, sama koguse muna kohta 500g ja soodat olen ainult 1 tl pannud.

India pähklil pole pähklitega mitte mingit pistmist. See on hoopis india nakrapuu seeme. Ja jahuks nimetatakse mitte ainult jahvatatud teraviljasaadust, ka muud jahvatatud ollust (näit. kondijahu). Seega on ikkagi sai jahust. Seekord siis nakrapuuseemnete jahust.

to Targutaja - nakrat võib küll pähkliks nimetada, nii nagu sarapuuseemetki (jt, nt pistaatsiapähkel) nimetadakse pähkliks. Nakra seemet nimetadakse veel ka kašupähkliks.


Sunday, 9 October 2011

Kootud papud

Ayratari blogist leitud õpetus.

Õpetus leitud Osinka foorumist http://club.osinka.ru/topic-48383?p=3268536#3268536
Minu omadel mõningad erinevused ja tegin neid nii:
Kasutasin lõnga Steinbach Wolle Unser Renner ja vardaid nr.3
Esmalt kududa tald.
Alustasin 8 silmusega ja kudusin vastavalt skeemile kasvatades ja kahandades, kuni ripskoes tald valmis. Viimaseid silmi maha ei kudunud, kuna neid saab serva kudumisel kohe edasi kududa.
Nüüd koon servadelt silmused kolmele vardale...vastavalt 21 - 18 ( varras mis ninaosas) - 21. Seega kokku varrastel 60 silma ja alustan ringselt küljeosa kudumist.
Roosadel tegin seda "vale patentkoes"...s.o. siis kududes vaheldumisi roosa ja valgega ( valgega 1 s. pahempidi, paremp. silmus kudumata suunaga eest taha vardale tõsta, 1 s. pahempidi ja järgmine silmus jälle kudumata vardale tõsta..........roosaga kududa kõik silmad * 1 s pahempidi 1 s parempidi* )

Sinistel tegin seda Osinka õpetuse järgi:
Selle patentkoega tuleb papu triibulisem ja kootakse nii:
1. rida valgega parempidi ( silmade tallalt üles kudumine)
2. rida sinisega : *1 s. pahempidi .....lõngajooks jääbe ette,ja 1 s. parempidi eest suunaga taha vardale tõsta kudumata ( silma ette jääb õhksilm)* korrata seda mustrikorda
3. rida valgega : * 1 s.pahempidi 1 s. parempidi kokku koos õhksilmaga* korda seda mustrikorda
4. rida sinisega sama moodi nagu 2.rida
Ja nii edasi vaheldumisi sinise ja valgega kuni 15.reani

16.rida sinisega : 15 silma parempidi, siis 15 silma parempidi ületõstmisega kokku ja veel 15 silma parempidi...nüüd jääb varrastele alles 45 silma.
17. rida sinisega pahempidi
18. rida valgega parempidi
19. rida valgega pahempidi
20. rida sinisega parempidi
21. rida kudusin silmad maha. Tagumiselt osalt lõdvemalt, sest siis lihtsam neid rihma jaoks üles kududa jälle ja ninaosast tugevamalt, siis ei jää serva püsti turritama.
[Image][Image]
Rihma kudumine
1. rida: kududa vardale 10 silma ühelt poolt tagaosa keskpunkti ja 10 teiselt poolt.
2. ja 3. rida kududa ripskoes
Nüüd luua vardale 20 silmust lisaks rihma jaoks.
4.ja 5. rida kududa ripskoes.
6. real kududa nööpauk, selleks koon 2s. parempidi, koon 2s. maha ja edasi parempidi koes.
7. realseal kus sai silmad maha kootud , luua 2 silma uuesti vardale.
8. rida ripskoes ja 9. real koon silmad maha.
Ja nüüd ongi valmis, jääb vaid teha viimistlus ja nuputada kuidas kaunistada.









Wednesday, 21 September 2011

suvemüts lillega

Nüüd on kurb lugu, et ei mäleta kelle blogist selle kauni mütsi leidsin, aga kui jälile saan siis panen ka tegija andmed üles.







Sunday, 21 August 2011

Pajakinda õmblemine

Leidsin sillulullu blogist laheda pajakinnaste kokkuõmblemise õpetuse. Seda tahaks kohe isegi proovida. Tänud, sillulullu Isetegijast!

Kihid laotud altpoolt üles: 1x vatiini, 2x pealmine riie paremad pooled vastamisi, 1x vatiin, 2x vooder paremad pooled vastamisi. Lõige joonista voodri vasakule poolele, mis jääb kogu kuhja kõige ülemiseks kihiks. Õmble kokku ja lõika alles siis välja. Pööra ümber ja silu kaared seestpoolt ühtlaseks, kõige lõpuks pane kinnas õieti kokku ja äärista kandiga.


Saturday, 30 July 2011

Hapendatud kurgid


3-l purk
Maalehes ilmunud kurgihapendamise retsept. Selleks puhuks, kui head keldrit ei ole.
2–2,1 kg peenrakurke
1 l vett
40–60 g jämedat soola
kuni 100 g vanemat õisikutega tilli
4–5 mustasõstralehte
100–200 g sibulat
1 tl musta terapipart
mädarõigast
punast kibepipart
iisopit
estragoni
melissi
küüslauku
Esimene erinevus tavalisest hapendamisest — kasutage sõstralehti võimalikult vähe või jätke nad üldse lisamata. Suures koguses kurkide hapendamisel rüüstatakse lehtede korjamisega marjapõõsad. See vähendab järgmise aasta marjasaaki, pidurdab põõsaste üldist kasvu ja arengut. Peaaegu igal aastal on kurkide hapendamise ajaks ilmunud lehtedele jahukaste või hahkhallitus ning seesuguste lehtede tarvitamine vähendab hoidise säilimisvõimet.
Teine soovitus tilli lisamiseks. Mida vanemas kasvueas on till, seda parem — puituvate varte, õisikute ja seemnetega. Seejuures peate kindlasti eemaldama rohtsed, kolletanud ja närbunud tillilehed. Varred lõigake 5–6 cm pikkusteks juppideks.
Kurkidele lisatavad sibulad koorige ja lõigake ratasteks. Ristipidi lõigatud viiludest pääseb mahl kiiremini hapendamislahusesse. Kurkide hulgas hapnenud sibulad kõlbavad ülihästi salatiks.
Kasutage soolalahuse valmistamiseks keetmata vett ja jämedat soola. Peenike rafineeritud lauasool hapendamiseks ei kõlba. Kui on kahtlusi tarvitatava vee puhtuses, tuleb vesi muidugi eelnevalt keeta.
Oma peenramaalt päeva esimesel poolel korjatud kurgid pange kohe külma vette. Vees leotada võite umbes tund aega, seni kuni valmistate ette teised vajalikud komponendid. Pikemalt vees hoida ei tohiks. Kurgid peske hoolikalt ja loputage üle külma veega ning tõstke riidele või köögirätikule. Laiali laotatud kurkide seast on hea leida purki ladumiseks järgmine sobivas suuruses vili.
Kui hapendamisel lisate sõstralehti, asetage need purgi põhja. Purgi täitmisel olge hoolikas, et tühikuid jääks võimalikult vähe. Selleks pange suuremad kurgid allapoole, väiksemad ülespoole. Sibularattad, till ja muud lisandid sättige ühtlaselt kurkide vahele, aga see ei tähenda jõuga surumist. Kurke ei tohi muljuda. Iisopit, estragoni ja melissi ei pea korraga lisama.
Valige neist 1–2 liiki.
Täidetud purk valage soolalahust ääreni täis, katke kaanega, kuid jätke see lahtiselt peale. Tõstke purgid sooja ruumi, kus temperatuur on 20°, kuid mitte päikese kätte. Hoidke neid niikaua, kuni on näha, kuidas gaasimullid vedelikus alt üles kerkivad ja maitsmisel vedelik juba hapukas.
Laske hapneda 4–6 ööpäeva vastavalt sellele, kas soovite magedamat või hapumat lõppsaadust.
Säilitamiseks kuumutage purke 80° vees 20 minutit. Siis sulgege purgid kohe kuumalt ja õhukindlalt ning asetage kummuli kaanele üheks ööpäevaks jahtuma. Hiljem viige hoiuruumi, milleks sobib nii tubane panipaik kui ka moodsa maja soojavõitu kelder.
Ka õhukindlalt suletud kaane all toimub kuumutamisel ellu jäänud bakterite toimel väga aeglane hapendumine hapniku arvel, mis jäi kurkide viljaliha kudede vahele ja tillivarte õõnsustesse.
Järelhapnemine võib kesta kuni kaks kuud olenevalt ruumi temperatuurist ja sellest, kui kaua hapendasite enne kuumutamist.