Sokijukud

Selline lahe abivahend nagu Sokijuku!

Kui ma olen õieti aru saanud siis saab neid tellida Isetegija Tiina käest.

Mina panen tema e-maili siia nüüd ilusti kirja, ennekõike ikka enda tarbeks, aga ehk teeb Tiina Sokijukusid ka teistele, ostmiseks ikka :)

tiinakirjad@gmail.com.

Pajalapid Lill1

Ilusad ja teistmoodi. Disainer Loretta Schepp.

Õpetus!

Sussimemme sussid

Oh, kui kaua olen imetlenud Sussimemme imeilusaid vilditud susse. Tahaks ka ise selliseid teha proovida. Siia siis jälle pilt ja link ja suur tänu Sussimemmele, suurepärase õpetuse eest!

Õpetus!

Vilditud lilled

Mareli blogi "Saare talu vildikamber" on üks ilusamaid blogisid, mida tean ja Mareli tööd on ilmselt juba üle Eesti väga tuntud. Sellepärast ongi tore, et ta oma oskusi ka teistega jagab. Tänud Marelile õpetuste eest ja siin siis link ja pilt, kuidas Mareli vildist roose teeb.

Õpetus!

Rees õpetab vilditud lilli tegema. Aitäh, Rees!

Ossu väike kotike ja pajalapid

Inimene õpib, kuni elab! Olen siiani õpetusi blogisse ümber kopinud, nüüd avastasi (( icicicic, avastasin...) et saab ju lingi ka panna. Nõnda saavad huvilised ka teisi blogisid näha ja palju uut ja huvitavat avastada. Ossu blogi on kohe kindlasti üks selliseid, kust leiab imeilusaid töid ja toredaid õpetusi. Sel korral leidsin väikese kosmeetikakoti tegemisõpetuse. Originaal on pärit "Lenas Pachwork" blogist, aga Ossu on õpetuse kenasti eesti keeles ja ilusate piltidega üles pannud. Aitäh Ossu!

Õpetus!

Ja lõpuks ka originaali pilt.

Pajalapi pilt ja õpetus, ikka Ossu blogist.

Õpetus!

Nüüd Ossul veel ühed kelmikad Hiirepajalapid kah valminud. Jääb üle ainult imetleda!

Avastaja südamepajalapid

Avastaja Isetegijast on leiutanud fantastilised pajalapid, dekoratiivsed ja mugavad kasutada. Kuigi ta ütleb, et pole patenti nendele võtnud, peaks ta seda tegema, nii lahe on see idee minu meelest. Aitäh Avastaja! Siia panen üles pildi pajalappidest ja lingi.

Õpetus!

Lisaks üks Ossu tehtud pajalappide pilt ka, ikka Isetegijast.

Sirtsuki Sipsikuõpetus

Sirtsuki blogist leidsin heegeldatud Sipsiku õpetuse. No mis saab veel toredamat olla! Aitäh Sirtsukile Isetegijast.

Lõng Capri ja Sipsiku pikkuseks 22 cm.

JALAD

Alusta beezi lõngaga

1. ühenda 6 silmust (Magic Circle)

2. igasse silmusesse 2 silmust (12)

3. igasse teise 2 silmust (16?)

4. igasse kolmandasse 2 silmust (24)

5.-8. igasse silmusesse 1 silmus

9. kahandada (Invisble Decrease) iga 5 ja 6 silmusest (20)

10. igasse silmusesse 1s.

lõng siniseks

11.-18. igasse silmusesse 1s.

valge lõng

19.-26. igasse silmusesse 1s.

katkesta lõng ja tee teine samasugune jalg.

Jalad ühendasin nii, et panin 2 jalga vastamisi ja 2 silmusega heegeldasin läbi mõlema jala. Pane jalgadesse täide.

KEHA

Edasi heegelgasin ringselt sinise lõngaga

1.-3. igasse silmusesse 1s. (36?)

4. igasse üheksandasse silmusesse 2s. (42)

5.-8. igasse silmusesse 1s

võta valge lõng

9.-16. igasse silmusesse 1s. (vahepeal võib keha täita)

võta sinine lõng

17. igasse silmusesse 1s.

18. kahanda iga 9 ja 10s

19. igasse silmusesse 1s.

20. kahanda iga 8 ja 9s.

21. igasse silmusesse 1s.

22. kahanda iga 7 ja 8s.

23. igasse silmusesse 1s.

24. kahanda iga 6 ja 7s.

25. kahanda iga 4 ja 5s.

26. igasse silmusesse 1s. (20) (täida keha lõpuni)

võta beez lõng

PEA

1. igasse teise silmusesse2s.

2. igasse silmusesse 1s.

3. igasse neljandasse silmusesse 2s.

4. igasse silmusesse 1s.

5. igasse kuuendasse silmusesse 2s. (43)

6. igasse silmusesse 1s.

7. igasse kuuendasse silmusesse 2s. (50)

8.-14. igasse silmusesse 1s.

15. kahanda iga 6 ja 7 silmus.

16. igasse silmusesse 1s. (hakka pead täitma)

17. kahanda iga 6 ja 7 silmus

18. kahanda iga 5 ja 6s.

19. kahanda iga 4 ja 5s.

20.-22. kahanda iga 2 ja 3s.

(täida pea lõpuni)

23. viimased silmused kokku heegeldada.

NINA

1. 6 silmust

2. igasse silmusesse 2s.

(täida ja õmble pea külge)

KÄED

1. 6 silmust

2. igasse silmusesse 2s. (12)

3. igasse teise silmusesse 2s. (16?)

4. igasse seitsmendasse 2s. (20)

5.-6. igasse silmusesse 1s.

7. kahandada iga 7 ja 8s.

8. igasse silmusesse 1s.

9. kahandada iga 3 ja 4s.

10. igasse silmusesse 1s.

11. kahandada iga 3 ja 4s.

12.-17. igasse silmusesse 1s.

Käsi täita, panna pooleks kokku ja heegeldada 4 silmusega ots läbi. Õmmelda kehale külge.

Juuksed on pea küljes narmastena rida rea haaval.

Silmad, suu ja kulmud võib peale tikkida.

Pajalapid Jõuludeks

Pajalapi idee "I love to craft" lehelt.

Cut one yellow square 2 1/2", and two squares 2 7/8" . Cut the 2 7/8" squares in half diagonally.

Cut two dark green squares 2 7/8" and cut in half diagonally.

Cut four Christmas print squares 2 7/8" and cut in half diagonally.

Sew the block together as shown.

Soome kaelus

Nüüd siis üks soomekeelne õpetus ka leitud. Lihtne ja kerge kudumisega kaelus nimelt. Autor Lankakomero blogi tegija Päivi. Fantastiline blogi!!!

Vardad: 3,5 mm ja 4 mm ringvardad

Lõngakulu: 110-120g umbes 230m

Koetihedus: 18-19s/28-30rida/10cm 4mm varrastega siledat kudet

Loo 116 silma 3,5 mm varrastele ja ühenda ringiks

Koo 1v1p soonikut 14 cm või nii pikalt kui kõrget oma kaelust soovid. Vaheta nr. 4mm varraste vastu ja alusta kasvatamisega.

1.rida: "1p 1v 1p 1v, kasvata 1s silmuste vahelt vasakpidise keerdsilmusena" korda rea lõpuni
2.rida: "1p 1v 1p 2v" KRL
3.rida: "1p1v, kasvata 1s SVVK" KRL
4.-7.rida: "1p, 2v" KRL
8. rida: "1p 2v 1p 2v, kasvata 1s SVPK" KRL
9.-13. rida: "1p 2v 1p 2v 1p" KRL
14. rida: "1p 2v kasvata 1s SVPK" KRL

15.-20. rida: "1p 2v 2p 2v 1p" KRL
21. rida: "1p 2v 2p 2v, kasvata 1s SVPK" KRL

22.-28. rida: "1p 2v 2p 2v 2p"KRL
29. rida: "1p 2v, kasvata 1s SVPK" KRL
30.-37. rida: "1p 2v 3p 2v 2p" KRL

Kasvatatud osa on nüüd umbes 12-13 cm lai. Koo silmab maha, keera töö ümber ja hakka kandma. Sisuliselt oli kududes vasak pool peal pool.

Kui tahad õlaosa pikemaks kududa siis jätka kasvatamistega lisa üks vaherida alati enne kasvatusrida.

Antus kaelus on täiskasvanu suurusega. Erineva suurusega kaeluse kudumisel tuleb silmas pidada vaid seda, et loodud silmuste arv jaguks neljaga.

Kiitos Päivi ihanasta kaeluksesta :)))

Hea verivorst

Nippe ja nõuandeid maitsvate verivorstide valmistamiseks:

Verivorsti valmistamisel on oluline teada, kas tegemist on naturaalses sea- või lambasooles oleva verivorstiga või on see pritsitud kollageeni ehk söödavasse kunstkesta. Naturaalses sea- või lambasooles verivorsti küpsemisaeg on ca 20-30 minutit, kollageenis verivorsti küpsemisaeg 10-15 minutit.

Praeahjus verivorste küpsetama asudes tuleb panna esmalt pannile veidi rasvainet — searasva või õli. Samuti võib asetada ahju veenõu auru tekkimiseks ning asetada siis veretooted pannile. Kes panni ei soovi rasvaseks teha, võib kasutada küpsetuspaberit, mille pealt saab peale ahjust välja võtmist verivorstid hõlpsasti kätte.
Soovi korral võib verivorstid kergelt toiduõliga üle pintseldada, see kaitseb vorsti purunemise eest ja annab kestale kena läike.

Verivorste on oluline 2/3 küpsetusajast (~15-20min) hoida madalamal temperatuuril 180 kraadi juures ja seejärel tõsta temperatuur (~10min) 200 kraadini. Selliselt toimides saab vorst parajalt krõbe.
Eriti krõmpsuva kooriku saab vorste näiteks meega määrides või flambeerides. Flambeerimiseks tuleb vorstid kange alkoholiga üle valada ning lauale viies põlema süüdata. Verivorstide koorik muutub veelgi krõbedamaks ja rooga on ka pidulikum serveerida

Pannil verivorste küpsetama hakates tuleb esmalt vorsti sisse kahvliga augud teha. Seejärel aseta vorstid leigele rasvainega kaetud pannile. Kui panna vorstid kuumale pannile, ei pea verivorsti nahk sellisele kuumusele vastu ning tulemuseks on pannitäis purunenud vorstisegu.
Pannil tuleb verivorstide küpsetamiseks varuda aega. Neid peab küpsetama mõõdukal kuumusel ja mõlemalt poolt parajalt krõbedaks.

Parima maitseelamuse saamiseks tuleb verivorste ja teisi veretooteid serveerida kuumalt hapukoorega ning kõrvitsa-, pohla-õunasalati või peedisalatiga.

Seened

Tiit Blaat

Allikas: Margit Kirsipuu

Seene-juustu täidisega paprikad

Vaja läheb:

■6 suurt punast (või kollast) paprikat
■350 g kukeseeni (või kupatatud pilvikuid)
■jupp porrut
■2 sl võid
■100 g riivjuustu
■värskeid ürte
■sorts oliiviõli
■soola, pipart, muskaatpähklit

Valmistamiseks tõstsin pannile paar supilusikatäit võid. Sulanud võile lisasin peeneks hakitud porrulaugu ning segasin pannilabidaga hästi läbi. Seejärel läksid pannile puhastatud ja pisut katki rebitud kukeseened. Lõpuks puistasin veel peotäie hakitud värskeid ürte: salveid, basiilikut või tüümiani. Kuna sool imeb seentest vee välja, jätsin maitsestamise viimaseks. Kõige peale jahvatasin pipart ja riivisin muskaatpähklit.

Seejärel pesin ja puhastasin paprikad. Lõikasin varrejupi ettevaatlikult ära, nii et paprika jämedamasse otsa tekkis parajalt suur avaus. Eemaldasin paprikast sisu ja seemned, aga nii ettevaatlikult, et viljad jääks terveks. Seest tühjadesse paprikatesse pudistasin pisut riivjuustu. Ahjuvormi valasin sutsu õli ning tõstsin paprikad vormi. Lusikaga täitsin paprikatühimikud pannil valminud seenetäidisega, riputasin peale veel tiba riivjuustu ja tõstsin eelkuumutatud 180kraadisesse ahju umbes 40 minutiks küpsema.

Hapukapsas

Tõnu Väljani artikkel Maalehest.

Foto:Andres Putting

Suur sügis on käes ja aeg hakata tegema hapukapsast. Hapendamine on üks vanim, parim ja odavaim kapsa säilitamise viis. Hapukapsas on vitamiinirikas ja kasutatav nii toorelt salatina kui ka keedetuna.

10 kg hapukapsa valmistamiseks on vajalik kapsakogus 11-12 kg, jämesoola 130-150 g. Kapsas tuleb riivida ja panna soolaga kihiti puhtasse nõusse, aeg-ajalt massi kurikaga ühtlaselt kinni vajutades, et kapsamahl peale tuleks. Lõpuks pannakse peale vajutus ja hapendada tuleb 2-3 päeva soojas ruumis (25-30° C). Hapnemise käigus tekivad gaasid, need tuleb vardaga, mis ulatub hapendusnõu põhjani, kapsakihist välja lasta, muidu saab kapsas kibedam ja mõrkjam.

Kui kapsamahl hakkab alla vajuma, saab hapukapsast juba toitu tegema hakata. Soovitatav on viia hapukapsas jahedasse ja lasta seal veel mõned päevad olla, siis tõmbub kapsas krõmpsumaks ja ei pea hakkama seda kohe keetma või purki panema.

Keedetud hapukapsa retsept

5 kg hapukapsast
0,5 kg porgandit
0,5-1,0 kg peekonit või seakülge
0,2 kg taluvõid
1 pudel porteriõlut
Suhkrut
Vett (peab keetmisel hapukapsa ära katma).

Porgandi võib asendada jõhvikate, õunte või köömnetega. Suhkru kogus sõltub kapsa hapususest.

Mulgikapsa retsept

5 kg hapukapsast
0,5 kg porgandit
0,5-1,0 kg peekonit või seakülge
1 kg kruupe
0,1-0,2 kg searasva
Suhkrut
Vett (peab kruubid ära katma)

Kruubid tuleb panna 3-4 tunniks vette paisuma ja neid tuleb pesta mitmest veest läbi ning asetada potis hapukapsaste peale.

Liha pannakse poti põhja, ülejäänud kaup liha peale, pealmiseks kihiks kruubid ning sel moel täidetud pott pannakse paariks tunniks pliidile podisema. Vajadusel maitsestada soolaga.

Allikas:Kadri Liiv Targu talita.

Hapukapsas Ungari-päraselt I

- 1 kg hapukapsast
- 3 sl võid
- 2½ dl hakitud sibulat
- 5 dl riivitud kartuleid
- 1 tl soola
- ½ tl jahvatatud musta pipart
- 1 loorberileht
- 2 tera nelki
- 2½ dl hapukoort

Sulatage keedunõu põhjas või ja hautage selles sibul klaasjaks (5 minutit). Tõstke kapsas sibulatele, lisage riivitud ja kuivaks nõrutatud kartulid, sool, pipar, nelk, loorber. Hautage kaane all vahetevahel segades 30 minutit, siis lisage hapukoor. Segage hästi ühtlaselt läbi ning hautage veel kas praeahjus või tasasel tulel tund aega.

Hapukapsas Ungari-päraselt II

- 400 g hapukapsast
- 2 sl rasva
- 2 sibulat
- 1 sl jahu
- ½ kl valget veini
- 1 sl tomatipastat
- 2 sl hapukoort
- 1 tl paprikapulbrit
- suhkrut
- vajadusel soola

Hakkige sibulad peeneks ning hautage rasvas, lisage jahu, tomatipasta, vein, paprika, hapukapsas. Hautage kapsast aeg-ajalt segades, kuni see on pehme. Lõpuks lisage suhkruga maitsestatud hapukoor.

Hapukapsas Prantsuse-päraselt

- 300 g hapukapsast
- 100 g pekki
- 2 sibulat
- 1 õun
- 2–3 sardelli
- ½ kl lihaleent
- ½ kl piima
- 1 tl paprikapulbrit
- soola

Lõigake pekk väikesteks kuubikuteks ja kuumutage ahjupotis, kuni eraldub rasv. Siis tõstke potti hapukapsaga kihiti viilutatud kartulid, õunad ja sibulad. Lisage pooleks lõigatud sardellid ning kuubikust valmistatud lihaleem. Hautage kaane all kuumas praeahjus 20–30 minutit. Enne lauale andmist segage sisse paprikaga maitsestatud piim.

Hapukapsas vahuveinis

- 1 kg hapukapsast
- 5 dl aprikoosipüreed või kuivatatud aprikoose
- 0,75–1 l vahuveini või kuiva valget veini

Peske tünnist võetud hapukapsas, mis sügisel tehtud, jooksva vee all, nõrutage kuivaks. Enne jõule kiirmeetodil hapendatud kapsast pole vaja pesta, pigistage ainult kuivaks. Leotage kuivatatud aprikoose külmas vees, pärast paisumist pange nad vähese veega tasasele tulele keema ning kui puuvili pehme, püreestage.

Tõstke kuivaks pigistatud hapukapsas keedunõusse, lisage püree ja valage juurde vahuvein. Segage puulusikaga kõik ühtlaselt läbi ning keetke kaane all tasasel tulel aeg-ajalt segades kuni 1½ tundi.

Hapukapsad äädika ja meega

- 500 g hapukapsast
- 2 sibulat
- 2–3 sl võid
- 2 sl veiniäädikat
- 2 sl mett
- 1 tl jahvatatud musta pipart
-soola

Ajage äädikas väikeses nõus kuumaks, lisage mesi ja segage hästi läbi, kuni mesi on vedel. Kapsas praadige võis koos hakitud sibulaga pehmeks, lisage mee-äädikasegu. Maitsestage musta jahvatatud pipraga, vajadusel ka soolaga.

Hapukapsahautis

-1 kg hapukapsast
- 1–2 porgandit
- 400 g küpsetatud praeliha (võib olla pekine)
- 2 kl lihaleent

Lõigake praejäägid väikesteks tükikesteks, segage köömnetega maitsestatud hapukapsas ja riivitud porgand ning tõstke rasvainega määritud ahjuvormi. Peale valage lihaleem. Küpsetage praeahjus, kuni kõik on pehme.

Minuti kapsas

- 400 g hapukapsast
- 2 õuna
- 2–3 sl rasva
- jahvatatud köömneid

Riivige õunad jämeda riiviga, segage hapukapsaga ja pange kuumale pannile, kus on sulatatud rasvaine. Jahvatage köömed ning lisage kapsale. Kuumutage panni ägedal tulel 10 minutit kapsast sagedasti segades.

Hapukapsas jõhvikatega

- 400 g hapukapsast
- 1 kl jõhvikaid
- 1 porgand
- jahvatatud köömneid
- 2–3 sl õli

Riivige porgand ja segage hapukapsaga, lisage õli, jõhvikad. Hautage kaane all tasasel tulel umbes tund aega.

Allikas: Pille Petersoo
2-3 tl köömneid
300 g riivitud peeti
400 g hapukapsast
1,5 l veise- või vasikapuljongit
1 loorberileht
5 musta pipratera
2 tl suhkrut
vajadusel soola ja sidrunimahla
400 g viinerit
peotäis hakitud tilli

Pane pott tulele, lisa potti köömned ning kuumuta neid minut aega.
Siis lisa riivitud peet, sega läbi. Lisa hapukapsad ja puljong. Lisa loorberileht ja pipraterad, maitsesta soola-suhkruga ning kuumuta keemiseni. Hauta keskmisel tulel umbes 30 minutit, kuni peet ja kapsas on pehmed.
Lisa tükeldatud viinerid, kuumuta supp läbi.
Maitse suppi — borš peab olema kergelt magushapu — vajadusel lisa veel suhkrut või sidrunimahla või soola.
Enne serveerimist puista supile hakitud tilli.

Foto:Naminami

Kangaribadest korv

Allikas: Targu talita.

Heegeldatud korvis on hea hoida lõngakerasid.

Läbimõõt 30 cm. Korvi heegeldamiseks sobib näiteks kangariba ja heegelnõel nr 8.

Töö käik

- Heegeldage 3 kettsilmust ja sulgege see poolsambaga rõngaks. Heegeldage rõnga külge 8 kinnissilmust.

- Soovitus. Paksu lõngaga heegeldades on heegelnõela mugav hoida käes konksu lähedalt.

- 1. rida: heegeldage igasse silmusesse 2 kinnissilmust.

- 2. rida: 2 kinnissilmust igasse teise silmusesse.

- 4. rida: heegeldage 1 vaherida ilma lisasilmusteta.

- 5. rida: 2 kinnissilmust igasse kolmandasse silmusesse.

- 6. rida: vaherida.

- 7. rida: 2 kinnissilmust igasse neljandasse silmusesse.

- 8. rida: 2 kinnissilmust igasse viiendasse silmusesse.

- 9. rida: vaherida.

- Külgede jaoks jätkake kinnissilmuste heegeldamist kasvatamata. Külgi heegeldage umbes 27 cm.

Viimistlemine

- Lõpetage nii, et lõnga ots jääb paremale poole. Siis keerake serv rulli, nii et lõng jääb rulli sisse peitu.

Pesemine

- Peske käsitsi, vormige niiskelt, kuivatage tasapinnal.

Allikas: Kodin Pellervo

Mõlema käe kinnas

Helen Idaranna õpetus Maalehest.

Sellised kindad on levinud ka Suurbritannias ja Primarki kindad on näiteks kõik sellised, et pole vahet, kumba kätte paned.

Ümara tipuga kindad kootakse paremale ja vasakule käele ühesugused. Nii pole väikesel kindakandjal vaja muretseda, kumb kinnas kumba kätte läheb.

Suuruselt sobivad 4–6aastasele lapsele.

Vajate:

- Lõng Novita Nalle (alla 1 toki)

- Sukavardad 3 mm

- Sukanõel lõngaotste peitmiseks

- Kudumistihedus: 24 silmust / 10 cm

Töö käik

Looge varrastele 40 silmust, jagage neljale vardale ja kuduge ranne 1:1 soonikkoes.

Kui randme pikkus on 8 cm, kuduge 2 rida parempidi ja alustage seejärel pöidlakiiluga.

- Rida 1: 18 silmust parempidi (pp), seejärel 1 õhksilmus, 1 pp, 1 õhksilmus, rea lõpuni parempidi.

- Rida 2: parempidi, kuduge õhksilmused läbi keerdsilmustena, nii jääb koepind tihedam.

- Rida 3: 18 silmust pp, 1 õhksilmus, 3 pp, 1 õhksilmus, parempidi rea lõpuni.

Jätkake kasvatamist üle rea, kuni kiilus on kokku 8 kasvatusrida ja varrastel 56 silmust. Igal kasvatusreal suureneb õhksilmuste vahel olev silmuste arv kahe võrra.

Kuduge üks rida parempidi, järgmisel real kuduge 18 silmust parempidi, jätke 17 silmust abilõngale ootama ning kuduge rea lõpuni parempidi. Järgmisel real kuduge 18 silmust parempidi, ootele pandud silmuste kohale looge vardale 1 silmus ja kuduge rea lõpuni parempidi. Nüüd on varrastel taas 40 silmust.

Kuduge ringselt parempidi, kui kinda pikkus alläärest on 19 cm või kuni kandja väike sõrm on kinda sees. Alustage tipu kahandusega.

- Rida 1: kuduge vaheldumisi 3 pp, 2 parempidi kokku rea lõpuni = 32 silmust.

- Rida 2: kuduge 1 rida parempidi.

- Rida 3: kuduge vaheldumisi 2 pp, 2 parempidi kokku = 24 silmust.

- Rida 4: parempidi.

- Rida 5: kuduge vaheldumisi 1 parempidi, 2 parempidi kokku = 16 silmust.

- Rida 6: 2 parempidi kokku rea lõpuni = 8 silmust.

Tõmmake lõng läbi järelejäänud silmuste ja peitke töö sisse.

Pöidla kudumiseks võtke abilõngalt silmused vardale ning lisaks üks silmus juurdeloodud silmusest pöidla kohalt. Vardal on nüüd 18 silmust. Kuduge ringselt, kuni pool pöidlaküünest on kaetud. Alustage kahandustega.

- Rida 1: kuduge vaheldumisi 4 parempidi, 2 parempidi kokku = 15 silmust.

- Rida 2: vaheldumisi 3 parempidi, 2 parempidi kokku = 12 silmust.

- Rida 3: vaheldumisi 2 parempidi, 2 parempidi kokku = 9 silmust.

- Rida 4: vaheldumisi 1 parempidi, 2 parempidi kokku = 6 silmust.

Tõmmake lõng läbi järelejäänud silmuste ja peitke töö sisse.

"Pätikindad"

Karin Güldere õpetus Maalehest.

Pätikinnasteks nimetatakse ilma sõrmeotsteta sõrmikuid. Mõnes olukorras on sellised asendamatud.

- Lõng: kahekordne maavillane lõng

- Vardad: nr 3

Looge üles 56 silmust nii, et neid ringiks ühendades ja kuduma hakates jääb igale vardale 14 silmust.

Kuduge 2x2 soonikut 21 ringi.

22. ring on esimene ring parempidises koes.

23. ringil kuduge nn pätikinnastele põhilõngaga vits, s.t kuduge välja parempidi esimese ja teise silmuse vahelt nn vitsasilmus, järgmine silmus kuduge läbi parempidi.

Nüüd tõstke silmused ümber nii, et vitsasilmus jääb jooksma töö paremal poolel ja kuduge parempidi läbi. Toimige silmi ümber tõstes ja neid läbi kududes kuni ringi lõpuni. Ringi lõpus tõstke nn vitsasilmus üle esimese varda esimese silmuse, et silmuste arv oleks ühesugune (14 silmust igal vardal).

Nüüd kuduge umbes 16 ringi parempidi, kuni on aeg teha pöidla jaoks auk, s.t silmused maha jätta ja uued luua.

Pöidla jaoks jätke vardalt 5+2 silmust pöidla jaoks ootele. Uuel ringil kootakse 7 silmust asemele.

Nüüd kuduge parempidi seni, kuni tuleb aeg jätta silmused väikese sõrme kudumiseks (koote kokku ca 13–15 ringi).

Mõõtke oma käe peal kinda suurust, et kinnas oleks õigete mõõtu-dega.

Kuduge 2 ringi ja jaotage allesjäänud silmused teiste sõrmede vahel ära. Iga sõrme jaoks arvestage 7 silmust. Silmused kohandage sõrmede jaoks väikese nihkega, et sõrmed jääksid kaunid: pöidlapoolsel vardal olgu 6 silmust ja käeselja poolsel vardal 8 silmust.

Sõrmede vahelt korjake üles 2 silmust kummaltki poolt vardaid (n-ö varraste vahekohtadesse looge 2 uut silmust). Nii tehke silmuste jaotus kõikide sõrmedega.

Kuduge sõrmi umbes 9 ringi ja seejärel kuduge silmused maha ning lõpetage sõrmed.

Korjake pöidla silmused üles ja kuduge umbes 11 ringi. Pange tähele, et korjaksite üles kokku 18 silmust (2+2 silmust külgedelt juurde, et ei tekiks auke ja pöidla mõõdud sobiksid).

NB! Pidage meeles, et koote kindaid kahele käele, s.t koote teist kinnast n-ö peegelpildis esimesega.

Kaunistage kindad soovi korral ja viimistlege.

Kuidas tunda lõnga

Vivika Veski, Targu Talita. Väga vajalik info, aitäh.

Viltimiseks sobib villane lõng, mida pole vanumise vastu töödeldud, sokkide kudumiseks aga selline, kuhu on lisatud polüamiidi.

Kuidas leida käsitööks õige lõng, selles aitab selgusele jõuda Novita Eesti juht Vaike Võisula.

Kui ahvatlev üks või teine lõng oma pehmuselt, värvilt või hinnalt ka ei tunduks, tasub kindlasti uurida ka lõngavöödet (kera ümber olevat etiketti). Seal on lõnga kohta kirjas hulk andmeid, mida enne kuduma või heegeldama hakkamist vaja teada.

Kaal

Villal on omadus imada endasse niiskust, seetõttu kõigub villatoki kaal eri niiskustingimustes märkimisväärselt. Rahvusvahelise standardiga on määratud lõngadele niiskusprotsendid, mille põhjal arvutatakse kauba kaal.

Pikkus

Lõnga mõõdetud pikkus meetrites. Kõrvalekalle on lubatud kuni 5%.

Materjal

Toorained avaldatakse protsentuaalselt. Esimesena on märgitud kiud, mida on kõige rohkem.

Kudumistihedus

Teavitab, mitu silma mahub 10 cm-le.

Vardad ja heegelnõel

Need numbrid on soovitatavad. Tegelikult valib iga kuduja vastavalt oma “käekirjale” vardad, millega saavutab õige kudumistiheduse.

Pesu- ja hooldusjuhend

Võib olla antud tingmärkidega.

Lõnga jämedusnumber

Nummerdatakse kas teks- või meetersüsteemi kohaselt. Teks-number väljendab 1000 m pikkuse lõnga massi grammides. Meetriline number väljendab ühegrammise lõngakoguse pikkust meetrites.

Lõnga-, värvi- ja partiinumber

Sama eseme lõngad peaksid olema samast partiist. Eri partiide vahel on alati väike toonivahe, mida kerasid võrreldes ei pruugi märgatagi, kuid mis valmis esemes jääb näha.

Lõngavööde tuleks säilitada ka pärast töö valmimist. Esiteks on seal kirjas pesujuhendid, teiseks läheb seda vaja, kui tekib tarvidus esitada pretentsioone, näiteks ese ei käitunud pesus ikkagi nii, nagu lubatud.

Kiud, millest valmistatakse käsitöölõnga

- Looduslikud:

loomsed – vill, siid

taimsed – puuvill, lina

- Keemilised

tehiskiud – viskoos

sünteetilised – akrüül, polüamiid

Kraasvill kratsib, kammvill on pehme

Vill hoiab hästi sooja. Imades keskkonnas niiskust, vabastab vill ka ise soojust. Villases sokis on jalal kuiv ja soe olla ka siis, kui sokk ise niiske.

Vill vanub. Soojuse ja niiskuse toimel avanevad villakiu pinnal olevad rakud. Kui villa siis hõõruda, takerduvad rakud üksteisesse ning kiud ei pääse tagasi oma endisesse asendisse. Vanudes tõmbub vill ühtlasi kokku. Tänu selle saab villa viltida.

Tänapäeval töödeldakse villa tehastes ka spetsiaalselt, et ta vähem vanuks. Sellisest villast valmistatud esemed kannatavad ka masinpesu.

Villakiud hülgab mustust ning villaseid esemeid on lihtne puhastada. Tänu kiudude elastsusele villased esemed eriti ei kortsu.

Liiga kuum kuivatamistemperatuur muudab villa nõrgemaks, samuti pikaajaline päikesevalgus. Seega ei tohiks villaseid esemeid kuivatada pesukuivatis ega ka päikese käes.

Vaike Võisula kuuleb alatasa, et keegi ütleb: “Ma ei saa villast kanda, kratsib!” Neile selgitab ta siis, et see, mis kratsib, on kraasitud vill, näiteks maavillane. Kraasvillas on kiud eri pikkusega ning risti-rästi. Kammvillast tehtud lõng on palju pehmem ja siledam – kiud on seal paralleelsed.

Rääkides villast, mõeldakse üldjuhul lambavilla, kuid villa saadakse ka teistelt loomadelt: angoorakitselt, alpakalt, kaamelilt, angooraküülikult jt.

Sageli segatakse villa mõne keemilise kiuga, et parandada vastupidavust ja langetada hinda.

Akrüüli kutsutakse ka kunstvillaks

Kõik keemilised kiud valmivad põhimõtteliselt ühtmoodi: tehakse ketruslahus või ketrusmass, surutakse see läbi peente avade, lastakse saadus hanguda. Keemilised kiud on looduslikest odavamad, samuti on nende puhul lihtsam jälgida, et kvaliteet oleks ühtlane.

Tuntumad sünteeskiud, mida käsitöölõngades kasutatakse on polüamiid, akrüül ja polüester.

Polüamiid on tuntud ka kui nailon või kapron. See on maailma vanim sünteeskiud, mille valmistamise meetod patenteeriti USAs 1938. aastal. On tugev ja vastupidav, mistõttu kasutatakse seda head hõõrumiskindlust nõudvates käsitöölõngades, näiteks sokilõngades. Kui lõnga koostises on 20–30% polüamiidi, on tema hõõrumiskindlus neli korda suurem kui puhtast villast valmistatud lõngal.

Polüester on tugev ja kortsumatu, kuid paljud inimesed tunnevad, et ihu vastas on see kuidagi ebamugav. Põhiliselt polüestrist koosneb näiteks Novita lõng, mis on valmistatud tagastatud plastpudelitest: 80% polüestrit, 20% akrüüli. Vaike Võisula soovitab sellest kududa näiteks aksessuaare.

Akrüül ehk polüakrüül on pehme, kerge ja soe, tundub villana. Erineb villast vaid selle poolest, et vill imab endasse niiskust, aga akrüülist sokkidega lähevad jalad märjaks.

Akrüül on tänapäeva käsitöölõngade seas vist kõige levinum kiud. On suhteliselt odav, seda kasutatakse ka koos villaga. Akrüülist koosneb Novita lõng Helen, mida Vaike Võisula nimetab eestlaste lemmiklõngaks. See on mõnusa struktuuriga ja erksate toonidega.

Puuvill gaasiga läikima

Puuvill on taimsetest kiududest halvim soojusjuht ja tundub seega soojem kui näiteks lina. Puuvillaseid tooteid on kerge pesta, kuna puuvill kannatab kõrgeid temperatuure (valged 95°, värvilised 60°) ja hõõrumist. Samuti kannatab tugevaid pesuaineid ja valgendajaid.

Kui puuvillast valmistatakse käsitöölõnga, siis kiud mesmeriseeritakse, s.t töödeldakse gaasikeskkonnas. Selle tulemusel muutub kiud tugevamaks ja läikivamaks.

Lina osakaal on käsitöölõngades väike. Kasutatakse kiusegudes tugevditena. Lina on kallis ja jääb pigem luksuskaubaks.

Kasutatud Novita Eesti koolituspäeva materjale

Kalasabasokid

Targu Talitast leitud sokilugu.

Igapäevased sokid, mida kantakse kalosside või saabaste sees, võiksid olla tumedast jämedast tugeva keeruga maavillasest lõngast.

Nende sääred peaksid olema kootud jalale liibuvas soonikkoes. Kude olgu tihe, kuid mitte liiga kramplik. Veidi puine sokk pole kandmiseks mõnusalt elastne, kuid kulub vähem.

Kanna ja pöiaosa tugevdamiseks kasutatakse kudumisel koos villasega mingit sünteetilist lõnga. Vastupidavama sokikanna võib kududa ka patentkoe sarnase triibulise pinnana. Selleks tehke nii. Esimesel parempidisel real ääresilmus kudumata ära tõsta, üks silmus kududa parempidi, teine silmus kudumata ära tõsta. Selle käiguga kududa rea lõpuni, ka viimane silmus läbi kududa.

Järgmisel (pahempidisel) real kududa läbi kõik silmused peale esimese

Teisel parempidireal jätta kudumata sama silmus, mis jäi kudumata ka esimesel real.

Kõige lihtsamate sokkide sääred võib teha värviliste triipudega. Need võivad olla kitsamad või laiemad, põhilõngaga toon-toonis või kontrastsed. Võib kududa ka üleni triibulisi sokke.

Samuti võib sääre kaunistamiseks valida kirimustri. Kui mustriline säär teha parempidikoes, peaks serv olema kahekordne. Selleks kududa 3–4 rida parempidi; järgmine rida, millest tekiks murdekoht ääre tagasi käänamiseks, kuduge nii: 2 silmust parempidi kokku ja 1 õhksilmus. Kui serv on seestpoolt kinni õmmeldud, moodustub säärele nägus sakiline äär.

Soki kudumist võib alustada mõne sentimeetri kõrguse soonikuga (10–12 rida), seejärel kududa lihtsat vöökirja, edasi teha veel veidi soonikut, siis parempidikudet, kuni soovitud säärepikkus käes. Tulemus on ilusam, kui vöökiri piiritleda kaherealise kontrastse triibuga. Korrektsuse huvides tuleks soonik lõpetada põhilõngaga parempidikoes. Sääre kudumiseks peaks valima sellise mustri, mis sobiks soki silmuste arvuga.

Kahe ja enama lõngaga kootud kude venib vähe ja võib juhtuda isegi nii, et valmis sokk on kitsas ega mahu jalga. Sellise olukorra vältimiseks oleks mõistlik kududa soonik peenemate varrastega ning kirjale üleminekul vahetada vardad jämedamate vastu. Teisel juhul on otstarbekas kasvatada igale vardale üks silmus juurde, aga pärast kirja lõppu võtta need kokku, et silmuste arv oleks sama mis enne mustrit.

Kui soovitakse teha üleni mustrilist sokki, peaks kiri olema lihtne ja hõre, et põhilõng jääks kindlalt ülekaalu. Selline variant valitakse siis, kui lõng on peenike. Jämedast lõngast mustriga sokid saavad liiga paksud ja puised.

Ühevärviliste tubaseks kasutamiseks mõeldud sokkide kaunistamiseks võib sooniku asemel kududa kaheharulise palmiku, mida saab varieerida keeruvahede lühendamise või pikendamisega. Palmikute vahele sobivad pahempidine kude ja kitsad keerdsilmustest püsttriibud.

Lihtsa pitskoes sääre saamiseks luua viiega jaguv arv silmuseid, siis kududa 2 silmust pahempidi, 3 silmust parempidi ja nii 4 rida. Viiendal real teha
2 silmust pahempidi, 1 õhksilmus, siis võtta 3 silmust parempidi kokku, teha uuesti õhksilmus ja 2 pahempidi silmust.

Rohkete õhksilmuste tõttu saab kude liiga veniv, mida võib parandada, kui kududa pahempidiste silmuste vahele 1 parempidine keerdsilmus.

Koemustrilised sokid on kõige ilusamad, kui lõng on valge või heledas toonis.

Mida heledam lõng, seda selgem ja esilepääsvam on muster.

Neile kootakse muster ainult soki peale, s.o teisele ja kolmandale vardale. Tallapool on lihtne parempiste silmustega.

Kalasabamustrilised sokid

Pärast ülesloomist kuduge üks rida pahempidi. Sealt edasi esimene mustririda, kui vardal on 13 silmust:

I varras – 5 silmust parempidi, 2 silmust parempidi kokku, 1 silmus parempidi, 2 silmust pahempidi, 2 silmust parempidi, õhksilmus, 1 silmus pahempidi.

II varras – õhksilmus, 2 silmust parempidi, 2 silmust pahempidi, 1 silmus parempidi, 2 silmust parempidi ületõstmisega kokku, ülejäänud 5 silmust parempidi.

Kui vardal on rohkem kui 13 silmust, kuduge igal real parempidiseid silmuseid vastavalt rohkem.

Teine rida: I varras: 4 silmust parempidi, 2 silmust parempidi kokku,
1 silmus parempidi, 2 silmust pahempidi (kontrollige, kas alumisel real samal kohal on ka pahempidised silmused),
2 silmust parempidi, õhksilmus, 1 silmus parempidi, 1 silmus pahempidi.

II varras: 1 silmus parempidi, õhksilmus, 2 silmust parempidi, 2 silmust pahempidi, 1 silmus parempidi, 2 silmust parempidi ületõstmisega kokku, 4 silmust parempidi.

Kolmas rida: I varras: 3 silmust parempidi, 2 silmust parempidi kokku,
1 silmus parempidi, 2 silmust pahempidi, 2 silmust parempidi, õhksilmus, 2 silmust parempidi, 1 silmus pahempidi.

II varras: 2 silmust parempidi, õhksilmus, 2 silmust parempidi, 2 silmust pahempidi, 1 silmus parempidi, 2 silmust parempidi ületõstmisega kokku, 3 silmust parempidi.

Neljas rida: I varras: 2 silmust parempidi, 2 silmust parempidi kokku,
1 silmus parempidi, 2 silmust pahempidi, viklivõte – teine parempidine silmus kuduge esimese eest parempidi läbi, seejärel esimene silmus parempidi, õhksilmus, 1 silmus pahempidi, 2 silmust parempidi, 1 silmus pahempidi.

II varras: 2 silmust parempidi, 1 silmus pahempidi, õhksilmus, viklivõte – teine silmus kuduge esimese tagant parempidi läbi, seejärel esimene silmus parempidi, 2 silmust pahempidi, 1 silmus parempidi, 2 silmust parempidi ületõstmisega kokku, 2 silmust parempidi.

Sellega on üks kirjakord läbi kootud.

Kahjuks ei leidnud nime, kes õpetuse kirja on pannud, aitäh ikkagi.

Pille Hermann: Edevad sallid

Armsad ja kaunid sallid Pille Hermannilt.

Talve teisel poolel tunned, et sall tüütab ja tahaksid kaela ümber sättida hoopis edevamat riideeset.

Need tööd on valminud hea tuju, fantaasia ja esimeste päikeseliste päevade abil. Ei mingeid näidiseid ega kindlat teadmist, kuidas teha. Hoopis üks suur tahtmine mängida lõngade, pärlite ja paeltega, kus üks kootud rida tingis teise.

Roosi tegemiseks lõin vardale 20 silmust, kudusin parempidiselt läbi, seejärel kasvatasin igast silmusest uue. Ja nii tegin kaks korda. Eelviimase ringi kudusin parempidiselt ning seejärel kudusin silmused maha. Saadud rulliva riba õmblesin paari pistega roosiks ning kinnitasin sallile.

all

Kaelus ilma kampsunita. Kudumisel on kasutatud kahte eri jämeduse lõnga – peenike roosa mohäär ning jäme hall. Enamik tööst on kootud mõlema lõngaga korraga, kaeluse algus ning lõpp on kootud roosa lõngaga, samuti on töö keskel paaris kohas kootud vaid roosa lõngaga.

Sall

Sall nagu roosa unelm. Roosa pitsivahu tarvis on esmalt kootud riba, mille keskmised silmused on tehtud nii, et hiljem on võimalik pael sisse ajada (igal teisel parempidisel real on kaks silma parempidi kokku kootud ning seejärel tehtud õhksilmus).

Kui riba valmis, korjasin kõik äärmised silmused ringvarrastele. Esimesel ringil on silmused parempidiselt läbi kootud.

Järgmisel ringil on kasvatatud igast silmusest uus silmus.

Järgmine ring on parempidiselt läbi kootud ning siis taas igast silmusest kasvatatud uus silmus. Taas kord parempidiselt läbi kootud ning seeärel silmused maha kootud.

Seejärel murdsin salli keskelt kokku ning ajasin keskele roosa sametpaela. Kaela ümber aitab salli hoida otstesse õmmeldud väike rõhknööp.