Täna siis kanamunadest

Minu FB sõber Jaan on kõva talumees ja linde on tal "oi, kui palju". Tänases postituses oli siis juttu, et kuidas kanamuna säilib ja millal seda kõige parem kasutada on, kõik kasulikud teadmised. :)

Säilitamine.
Hoidke mune kauplusepakendis, tingimata tömbid otsad üleval ja teravikud allpool, nõnda püsib munarebu muna keskel. See on väga oluline siis, kui soovite muna serveerimiseks sektoriteks tükeldada või poolitada. Parim säilitamistemperatuur on 13°, mistõttu sahvri või jaheda seinakapi puudumisel hoidke mune külmkapi kõige soojemas osas, st alumises köögiviljasahtlis. Munade läheduses ärgu olgu terava- või tugevalõhnalisi toiduaineid, isegi mitte puuvilju, sest muna hingab läbi koore ning võtab külge mitte ainult lõhnu, vaid ka maitseid.
Vanem muna on maitsvam. Kindlasti üllatute, kuuldes, et muna saavutab parima maitse alles 20 päeva pärast munemist ehk umbes 18 päeva pärast pakendamist; ka annab sellises vanuses muna kõige parema küpsetustulemuse. Ainsana vajavad väga värskeid mune härjasilm ja upumuna. Nii on kõige õigem mune tarvitada päev-paar enne kasutustähtaja lõppemist, milleks on üldjuhul 21 päeva munemispäevast. Tegelikult on õigetes tingimustes säilitatud muna tarbimiskõlblik isegi veel paar nädalat pärast seda, ehkki konsistents muutub vedelamaks ja lõdvemaks.
Kas toores või keedetud. Kui panete muna laual keerlema, siis jääb toores muna peagi seisma, keedetud muna aga keerleb usinasti edasi.
Värskuse määramine. Väga värske muna vajub vees kohe põhja või jääb põhja ligiduses külili ujuma. Taldrikule löödud ülivärske muna rebu on kumer ja kõrge ning munavalge seisab tiheda rõngana selle ümber. Veidi vanemad muna hõljuvad vees, 3 nädala vanune muna seisab vees püsti (just sellise muna maitse on parim), paari kuu vanune või soojas riknenud muna aga hulbib külili pinnal. Vanemad munad tuleks igaks juhuks alati kõigepealt eraldi tassi lüüa, et mitte kogu rooga ära rikkuda.

Munad säilivad väga hästi ja selleks ei peagi eriti vaeva nägema. Enda kogemusest rääkides võin öelda, et jäid mul ükskord kuuma suvega rõdule seisma hulk äsjamunetud mune. Kolme nädala pärast olid nad täiesti kasutuskõlblikud. Salmonella, mida hullusti kardetakse, läbi täiesti terve munakoore ei pääse. Munal on olemas kaitsekiht, mida bakter läbistada ei suuda. Kui muna on pragunenud, tasub ettevaatlik olla.Munade pesemine hävitab kaitsekihi. Sellisel juhul võib munakoores olevatest pooridest salmonella sisse tungida.
Võtke muna ja vaadake teda vastu lambipirni. Kui paistavad nagu läbipaistvad täpikesed, on muna kasutamiskõlbulik. Riknenud muna läbi ei paista. Veremuna aga näib läbivalgustamisel sinine.

Noh näed, ka kauaaegne kana-munaspetsialist kinnitab seda, mille pärast ma olen juba varem pidanud "lahingut lööma"! Nimelt munade säilimist kaugelt kauem kui 3 nädalat; kusjuures vanad munad vahustuvad tõesti palju paremini, tasub järele proovida!

Vanad munad on tõesti paremad. Nad vajavad laagerdumisaega. Vahustuvad paremini ja äsjamunetud muna keetmisel on tulemus selline imelik ja nagu sõmera konsistentsiga. Igatahes, mitte meeldiv. Täiesti värskel munal on ka koor peal kinni.
Linnuvabrikus õppisin veel sellise nipi, et kui vaja salatisse mune hakkida, löö keedetud muna noaga pooleks ja teelusikaga õõnestades tulevad munapoolikud kenasti lups ja lups välja. Jääb ära tüütu koorimine.Üleüldse, salatite sisse võib keedetud muna riivida läbi jämeda riivi.

Nõuanded võetud Jaan Eensalu FB postitusest.