Kuidas tunda lõnga

Vivika Veski, Targu Talita. Väga vajalik info, aitäh.

Viltimiseks sobib villane lõng, mida pole vanumise vastu töödeldud, sokkide kudumiseks aga selline, kuhu on lisatud polüamiidi.

Kuidas leida käsitööks õige lõng, selles aitab selgusele jõuda Novita Eesti juht Vaike Võisula.

Kui ahvatlev üks või teine lõng oma pehmuselt, värvilt või hinnalt ka ei tunduks, tasub kindlasti uurida ka lõngavöödet (kera ümber olevat etiketti). Seal on lõnga kohta kirjas hulk andmeid, mida enne kuduma või heegeldama hakkamist vaja teada.

Kaal

Villal on omadus imada endasse niiskust, seetõttu kõigub villatoki kaal eri niiskustingimustes märkimisväärselt. Rahvusvahelise standardiga on määratud lõngadele niiskusprotsendid, mille põhjal arvutatakse kauba kaal.

Pikkus

Lõnga mõõdetud pikkus meetrites. Kõrvalekalle on lubatud kuni 5%.

Materjal

Toorained avaldatakse protsentuaalselt. Esimesena on märgitud kiud, mida on kõige rohkem.

Kudumistihedus

Teavitab, mitu silma mahub 10 cm-le.

Vardad ja heegelnõel

Need numbrid on soovitatavad. Tegelikult valib iga kuduja vastavalt oma “käekirjale” vardad, millega saavutab õige kudumistiheduse.

Pesu- ja hooldusjuhend

Võib olla antud tingmärkidega.

Lõnga jämedusnumber

Nummerdatakse kas teks- või meetersüsteemi kohaselt. Teks-number väljendab 1000 m pikkuse lõnga massi grammides. Meetriline number väljendab ühegrammise lõngakoguse pikkust meetrites.

Lõnga-, värvi- ja partiinumber

Sama eseme lõngad peaksid olema samast partiist. Eri partiide vahel on alati väike toonivahe, mida kerasid võrreldes ei pruugi märgatagi, kuid mis valmis esemes jääb näha.

Lõngavööde tuleks säilitada ka pärast töö valmimist. Esiteks on seal kirjas pesujuhendid, teiseks läheb seda vaja, kui tekib tarvidus esitada pretentsioone, näiteks ese ei käitunud pesus ikkagi nii, nagu lubatud.

Kiud, millest valmistatakse käsitöölõnga

- Looduslikud:

loomsed – vill, siid

taimsed – puuvill, lina

- Keemilised

tehiskiud – viskoos

sünteetilised – akrüül, polüamiid

Kraasvill kratsib, kammvill on pehme

Vill hoiab hästi sooja. Imades keskkonnas niiskust, vabastab vill ka ise soojust. Villases sokis on jalal kuiv ja soe olla ka siis, kui sokk ise niiske.

Vill vanub. Soojuse ja niiskuse toimel avanevad villakiu pinnal olevad rakud. Kui villa siis hõõruda, takerduvad rakud üksteisesse ning kiud ei pääse tagasi oma endisesse asendisse. Vanudes tõmbub vill ühtlasi kokku. Tänu selle saab villa viltida.

Tänapäeval töödeldakse villa tehastes ka spetsiaalselt, et ta vähem vanuks. Sellisest villast valmistatud esemed kannatavad ka masinpesu.

Villakiud hülgab mustust ning villaseid esemeid on lihtne puhastada. Tänu kiudude elastsusele villased esemed eriti ei kortsu.

Liiga kuum kuivatamistemperatuur muudab villa nõrgemaks, samuti pikaajaline päikesevalgus. Seega ei tohiks villaseid esemeid kuivatada pesukuivatis ega ka päikese käes.

Vaike Võisula kuuleb alatasa, et keegi ütleb: “Ma ei saa villast kanda, kratsib!” Neile selgitab ta siis, et see, mis kratsib, on kraasitud vill, näiteks maavillane. Kraasvillas on kiud eri pikkusega ning risti-rästi. Kammvillast tehtud lõng on palju pehmem ja siledam – kiud on seal paralleelsed.

Rääkides villast, mõeldakse üldjuhul lambavilla, kuid villa saadakse ka teistelt loomadelt: angoorakitselt, alpakalt, kaamelilt, angooraküülikult jt.

Sageli segatakse villa mõne keemilise kiuga, et parandada vastupidavust ja langetada hinda.

Akrüüli kutsutakse ka kunstvillaks

Kõik keemilised kiud valmivad põhimõtteliselt ühtmoodi: tehakse ketruslahus või ketrusmass, surutakse see läbi peente avade, lastakse saadus hanguda. Keemilised kiud on looduslikest odavamad, samuti on nende puhul lihtsam jälgida, et kvaliteet oleks ühtlane.

Tuntumad sünteeskiud, mida käsitöölõngades kasutatakse on polüamiid, akrüül ja polüester.

Polüamiid on tuntud ka kui nailon või kapron. See on maailma vanim sünteeskiud, mille valmistamise meetod patenteeriti USAs 1938. aastal. On tugev ja vastupidav, mistõttu kasutatakse seda head hõõrumiskindlust nõudvates käsitöölõngades, näiteks sokilõngades. Kui lõnga koostises on 20–30% polüamiidi, on tema hõõrumiskindlus neli korda suurem kui puhtast villast valmistatud lõngal.

Polüester on tugev ja kortsumatu, kuid paljud inimesed tunnevad, et ihu vastas on see kuidagi ebamugav. Põhiliselt polüestrist koosneb näiteks Novita lõng, mis on valmistatud tagastatud plastpudelitest: 80% polüestrit, 20% akrüüli. Vaike Võisula soovitab sellest kududa näiteks aksessuaare.

Akrüül ehk polüakrüül on pehme, kerge ja soe, tundub villana. Erineb villast vaid selle poolest, et vill imab endasse niiskust, aga akrüülist sokkidega lähevad jalad märjaks.

Akrüül on tänapäeva käsitöölõngade seas vist kõige levinum kiud. On suhteliselt odav, seda kasutatakse ka koos villaga. Akrüülist koosneb Novita lõng Helen, mida Vaike Võisula nimetab eestlaste lemmiklõngaks. See on mõnusa struktuuriga ja erksate toonidega.

Puuvill gaasiga läikima

Puuvill on taimsetest kiududest halvim soojusjuht ja tundub seega soojem kui näiteks lina. Puuvillaseid tooteid on kerge pesta, kuna puuvill kannatab kõrgeid temperatuure (valged 95°, värvilised 60°) ja hõõrumist. Samuti kannatab tugevaid pesuaineid ja valgendajaid.

Kui puuvillast valmistatakse käsitöölõnga, siis kiud mesmeriseeritakse, s.t töödeldakse gaasikeskkonnas. Selle tulemusel muutub kiud tugevamaks ja läikivamaks.

Lina osakaal on käsitöölõngades väike. Kasutatakse kiusegudes tugevditena. Lina on kallis ja jääb pigem luksuskaubaks.

Kasutatud Novita Eesti koolituspäeva materjale

Kalasabasokid

Targu Talitast leitud sokilugu.

Igapäevased sokid, mida kantakse kalosside või saabaste sees, võiksid olla tumedast jämedast tugeva keeruga maavillasest lõngast.

Nende sääred peaksid olema kootud jalale liibuvas soonikkoes. Kude olgu tihe, kuid mitte liiga kramplik. Veidi puine sokk pole kandmiseks mõnusalt elastne, kuid kulub vähem.

Kanna ja pöiaosa tugevdamiseks kasutatakse kudumisel koos villasega mingit sünteetilist lõnga. Vastupidavama sokikanna võib kududa ka patentkoe sarnase triibulise pinnana. Selleks tehke nii. Esimesel parempidisel real ääresilmus kudumata ära tõsta, üks silmus kududa parempidi, teine silmus kudumata ära tõsta. Selle käiguga kududa rea lõpuni, ka viimane silmus läbi kududa.

Järgmisel (pahempidisel) real kududa läbi kõik silmused peale esimese

Teisel parempidireal jätta kudumata sama silmus, mis jäi kudumata ka esimesel real.

Kõige lihtsamate sokkide sääred võib teha värviliste triipudega. Need võivad olla kitsamad või laiemad, põhilõngaga toon-toonis või kontrastsed. Võib kududa ka üleni triibulisi sokke.

Samuti võib sääre kaunistamiseks valida kirimustri. Kui mustriline säär teha parempidikoes, peaks serv olema kahekordne. Selleks kududa 3–4 rida parempidi; järgmine rida, millest tekiks murdekoht ääre tagasi käänamiseks, kuduge nii: 2 silmust parempidi kokku ja 1 õhksilmus. Kui serv on seestpoolt kinni õmmeldud, moodustub säärele nägus sakiline äär.

Soki kudumist võib alustada mõne sentimeetri kõrguse soonikuga (10–12 rida), seejärel kududa lihtsat vöökirja, edasi teha veel veidi soonikut, siis parempidikudet, kuni soovitud säärepikkus käes. Tulemus on ilusam, kui vöökiri piiritleda kaherealise kontrastse triibuga. Korrektsuse huvides tuleks soonik lõpetada põhilõngaga parempidikoes. Sääre kudumiseks peaks valima sellise mustri, mis sobiks soki silmuste arvuga.

Kahe ja enama lõngaga kootud kude venib vähe ja võib juhtuda isegi nii, et valmis sokk on kitsas ega mahu jalga. Sellise olukorra vältimiseks oleks mõistlik kududa soonik peenemate varrastega ning kirjale üleminekul vahetada vardad jämedamate vastu. Teisel juhul on otstarbekas kasvatada igale vardale üks silmus juurde, aga pärast kirja lõppu võtta need kokku, et silmuste arv oleks sama mis enne mustrit.

Kui soovitakse teha üleni mustrilist sokki, peaks kiri olema lihtne ja hõre, et põhilõng jääks kindlalt ülekaalu. Selline variant valitakse siis, kui lõng on peenike. Jämedast lõngast mustriga sokid saavad liiga paksud ja puised.

Ühevärviliste tubaseks kasutamiseks mõeldud sokkide kaunistamiseks võib sooniku asemel kududa kaheharulise palmiku, mida saab varieerida keeruvahede lühendamise või pikendamisega. Palmikute vahele sobivad pahempidine kude ja kitsad keerdsilmustest püsttriibud.

Lihtsa pitskoes sääre saamiseks luua viiega jaguv arv silmuseid, siis kududa 2 silmust pahempidi, 3 silmust parempidi ja nii 4 rida. Viiendal real teha
2 silmust pahempidi, 1 õhksilmus, siis võtta 3 silmust parempidi kokku, teha uuesti õhksilmus ja 2 pahempidi silmust.

Rohkete õhksilmuste tõttu saab kude liiga veniv, mida võib parandada, kui kududa pahempidiste silmuste vahele 1 parempidine keerdsilmus.

Koemustrilised sokid on kõige ilusamad, kui lõng on valge või heledas toonis.

Mida heledam lõng, seda selgem ja esilepääsvam on muster.

Neile kootakse muster ainult soki peale, s.o teisele ja kolmandale vardale. Tallapool on lihtne parempiste silmustega.

Kalasabamustrilised sokid

Pärast ülesloomist kuduge üks rida pahempidi. Sealt edasi esimene mustririda, kui vardal on 13 silmust:

I varras – 5 silmust parempidi, 2 silmust parempidi kokku, 1 silmus parempidi, 2 silmust pahempidi, 2 silmust parempidi, õhksilmus, 1 silmus pahempidi.

II varras – õhksilmus, 2 silmust parempidi, 2 silmust pahempidi, 1 silmus parempidi, 2 silmust parempidi ületõstmisega kokku, ülejäänud 5 silmust parempidi.

Kui vardal on rohkem kui 13 silmust, kuduge igal real parempidiseid silmuseid vastavalt rohkem.

Teine rida: I varras: 4 silmust parempidi, 2 silmust parempidi kokku,
1 silmus parempidi, 2 silmust pahempidi (kontrollige, kas alumisel real samal kohal on ka pahempidised silmused),
2 silmust parempidi, õhksilmus, 1 silmus parempidi, 1 silmus pahempidi.

II varras: 1 silmus parempidi, õhksilmus, 2 silmust parempidi, 2 silmust pahempidi, 1 silmus parempidi, 2 silmust parempidi ületõstmisega kokku, 4 silmust parempidi.

Kolmas rida: I varras: 3 silmust parempidi, 2 silmust parempidi kokku,
1 silmus parempidi, 2 silmust pahempidi, 2 silmust parempidi, õhksilmus, 2 silmust parempidi, 1 silmus pahempidi.

II varras: 2 silmust parempidi, õhksilmus, 2 silmust parempidi, 2 silmust pahempidi, 1 silmus parempidi, 2 silmust parempidi ületõstmisega kokku, 3 silmust parempidi.

Neljas rida: I varras: 2 silmust parempidi, 2 silmust parempidi kokku,
1 silmus parempidi, 2 silmust pahempidi, viklivõte – teine parempidine silmus kuduge esimese eest parempidi läbi, seejärel esimene silmus parempidi, õhksilmus, 1 silmus pahempidi, 2 silmust parempidi, 1 silmus pahempidi.

II varras: 2 silmust parempidi, 1 silmus pahempidi, õhksilmus, viklivõte – teine silmus kuduge esimese tagant parempidi läbi, seejärel esimene silmus parempidi, 2 silmust pahempidi, 1 silmus parempidi, 2 silmust parempidi ületõstmisega kokku, 2 silmust parempidi.

Sellega on üks kirjakord läbi kootud.

Kahjuks ei leidnud nime, kes õpetuse kirja on pannud, aitäh ikkagi.

Pille Hermann: Edevad sallid

Armsad ja kaunid sallid Pille Hermannilt.

Talve teisel poolel tunned, et sall tüütab ja tahaksid kaela ümber sättida hoopis edevamat riideeset.

Need tööd on valminud hea tuju, fantaasia ja esimeste päikeseliste päevade abil. Ei mingeid näidiseid ega kindlat teadmist, kuidas teha. Hoopis üks suur tahtmine mängida lõngade, pärlite ja paeltega, kus üks kootud rida tingis teise.

Roosi tegemiseks lõin vardale 20 silmust, kudusin parempidiselt läbi, seejärel kasvatasin igast silmusest uue. Ja nii tegin kaks korda. Eelviimase ringi kudusin parempidiselt ning seejärel kudusin silmused maha. Saadud rulliva riba õmblesin paari pistega roosiks ning kinnitasin sallile.

all

Kaelus ilma kampsunita. Kudumisel on kasutatud kahte eri jämeduse lõnga – peenike roosa mohäär ning jäme hall. Enamik tööst on kootud mõlema lõngaga korraga, kaeluse algus ning lõpp on kootud roosa lõngaga, samuti on töö keskel paaris kohas kootud vaid roosa lõngaga.

Sall

Sall nagu roosa unelm. Roosa pitsivahu tarvis on esmalt kootud riba, mille keskmised silmused on tehtud nii, et hiljem on võimalik pael sisse ajada (igal teisel parempidisel real on kaks silma parempidi kokku kootud ning seejärel tehtud õhksilmus).

Kui riba valmis, korjasin kõik äärmised silmused ringvarrastele. Esimesel ringil on silmused parempidiselt läbi kootud.

Järgmisel ringil on kasvatatud igast silmusest uus silmus.

Järgmine ring on parempidiselt läbi kootud ning siis taas igast silmusest kasvatatud uus silmus. Taas kord parempidiselt läbi kootud ning seeärel silmused maha kootud.

Seejärel murdsin salli keskelt kokku ning ajasin keskele roosa sametpaela. Kaela ümber aitab salli hoida otstesse õmmeldud väike rõhknööp.

Lühendatud ridadega sokid

Karin Güldere õpetus Maalehest.

On just õige aeg kududa ühed soojad sokid. Õpetuse järgi kootud sokid mahuvad jalga 6aastasele lapsele.

- Lõng: sinisekirju akrüüllõng Bravo Color

- Tokis 50 g = u 150 m

- Sukavardad ja heegelnõel nr 3

Looge üles 48 silmust või alustage sokki järgmiselt: kerige lõng 4 ringi ümber nimetissõrme ja heegeldage kinnissilmustega lõngakeerdudest ring tihedalt üle.

Heegeldage 10+48 kettsilmust ning ühendage aassilmuse abil ringiks. Kuduge heegeldatud kettsilmustega ringist välja silmused soki kudumiseks nii, et igale vardale jääb 12 silmust. Kuduge 2x2 soonikut (2 silmust parempidi ja 2 silmust pahempidi) 30 ringi. Kuduge 3 ringi parempidi.

Kanna jaoks arvestage kahel kudumisvardal olevad silmused.

Esimese soki jaoks esimesel ja teisel vardal olevad silmused, teisel sokil kolmandal ja neljandal vardal olevad silmused.

Arvestage nii, et heegeldamisega jäetud ringikesega saba jääb mõlemal sokil sääre välimisele küljele. Sabasid on hea kasutada sokkide riputamisel.

Kanna kudumine lühendatud ridadega

Algselt on teil 1. ja 2. vardal kokku 12+12 silmust.

1. Kuduge 1. ja 2. varda silmused läbi nii, et teise varda viimase silmuse jätate kudumata. Numbriliselt võiks selle tinglikult kirjutada nõnda: (12+11)–1. Pöörake töö ringi.

2. Kuduge 2. ja 1. varda silmused läbi nii, et esimese varda lõpust jätate kudumata 1 silmuse. Selgitus: Esimene silmus (2.) vardal on kudumata jäetud silmus, teise silmuse tõstate vardale kudumata (nagu ikka uut rida alustatakse kudumata silmusega edasi-tagasi kudumisel), kolmanda silmuse ja kuni varda lõpuni koote läbi.

1. varda koote lõpuni, kuid viimase silmuse jätate kudumata. Numbriliselt: –1(11+11)–1. Pöörake töö ringi.

3. Kuduge 1. ja 2. varda silmused läbi nii, et teise varda lõpust jätate kudumata 2 silmust. Selgitus: Esimene silmus (1.) vardal on kudumata jäetud silmus, teise silmuse tõstate vardale kudumata (nagu ikka uut rida alustatakse kudumata silmusega edasi-tagasi kudumisel), kolmanda silmuse ja kuni varda lõpuni koote läbi. 2. varda koote lõpuni, kuid viimased 2 silmust jätate kudumata: –1(11+10)–2. Pöörake töö ringi.

4. Kuduge 2. ja 1. varda silmused läbi nii, et esimese varda lõpust jätate kudumata 2 silmust. Selgitus: Esimesed 2 silmust (2.) vardal on kudumata jäetud silmused, kolmanda silmuse tõstate vardale kudumata, neljanda silmuse ja kuni varda lõpuni koote läbi. 1. varda koote lõpuni, kuid viimased 2 silmust jätate kudumata: –2(10+10)–2. Pöörake töö ringi.

5. Kuduge 1. ja 2. varda silmused läbi nii, et ka teise varda lõpust jätate kudumata 3 silmust. Selgitus: Esimesed 2 silmust (1.) vardal on kudumata jäetud silmused, kolmanda silmuse tõstate vardale kudumata, neljanda silmuse ja kuni varda lõpuni koote läbi. 2. varda koote lõpuni, kuid viimased 3 silmust jätate kudumata: –2(10+9)–3. Pöörake töö ringi.

6. Kuduge 2. ja 1. varda silmused läbi nii, et ka esimese varda lõpust jätate kudumata 3 silmust. Selgitus: Esimesed 3 silmust (2.) vardal on kudumata jäetud silmused, neljanda silmuse tõstate vardale kudumata, viienda silmuse ja kuni varda lõpuni koote läbi. 1. varda koote lõpuni, kuid viimased 3 silmust jätate kudumata: –3(9+9)–3. Pöörake töö ringi.

7. Kuduge 1. ja 2. varda silmused läbi nii, et teise varda lõpust jätate kudumata 4 silmust. Selgitus: Esimesed 3 silmust (1.) vardal on kudumata jäetud silmused, neljanda silmuse tõstate vardale kudumata, viienda silmuse ja kuni varda lõpuni koote läbi. 2. varda koote lõpuni, kuid viimased 4 silmust jätate kudumata: –3(9+8)–4. Pöörake töö ringi.

8. Kuduge 2. ja 1. varda silmused läbi nii, et ka esimese varda lõpust jätate kudumata 4 silmust. Selgitus: Esimesed 4 silmust (2.) vardal on kudumata jäetud silmused, viienda silmuse tõstate vardale kudumata, kuuenda silmuse ja kuni varda lõpuni koote läbi. 1. varda koote lõpuni, kuid viimased 4 silmust jätate kudumata: –4(8+8)–4. Pöörake töö ringi.

9. Kuduge 1. ja 2. varda silmused läbi nii, et teise varda lõpust jätate kudumata 5 silmust. Esimesed 4 silmust (1.) vardal on kudumata jäetud silmused, viienda silmuse tõstate vardale kudumata, kuuenda silmuse ja kuni varda lõpuni koote läbi. 2. varda koote lõpuni, kuid viimased 5 silmust jätate kudumata: –4(8+7)–5. Pöörake töö ringi.

10. Kuduge 2. ja 1. varda silmused läbi nii, et ka esimese varda lõpust jätate kudumata 5 silmust. Esimesed 5 silmust (2.) vardal on kudumata jäetud silmused, kuuenda silmuse tõstate vardale kudumata, seitsmenda silmuse ja kuni varda lõpuni koote läbi. 1. varda koote lõpuni, kuid viimased
5 silmust jätate kudumata: –5(7+7)–5. Pöörake töö ringi.

11. Kuduge 1. ja 2. varda silmused läbi nii, et teise varda lõpust jätate kudumata 6 silmust. Esimesed 5 silmust (2) vardal on kudumata jäetud silmused, kuuenda silmuse tõstate vardale kudumata, seitsmenda silmuse ja kuni varda lõpuni koote läbi. 1. varda koote lõpuni, kuid viimased 6 silmust jätate kudumata: –5(7+6)–6. Pöörake töö ringi.

12. Kuduge 2. ja 1. varda silmused läbi nii, et ka esimese varda lõpust jätate kudumata 6 silmust. Esimesed 6 silmust (1.) vardal on kudumata jäetud silmus, seitsmenda silmuse tõstate vardale kudumata (nagu ikka uut rida alustatakse kudumata silmusega edasi-tagasi kudumisel), kaheksanda silmuse ja kuni varda lõpuni koote läbi. 2. varda koote lõpuni, kuid viimased
6 silmust jätate kudumata: –6(6+6)–6. Pöörake töö ringi.

Ridade pikendamine

Ridade pikendamine toimub järk-järgult nii, et iga rea lõpus kootakse 1 silmus juurde.

Parempidisel real toimub 1 silmuse juurdekudumine järgmiselt. Rea lõpus kootakse eelmise rea aktiivne silmus (ehk läbikootud silmus) ja eelmise rea passiivne silmus (ehk kudumata jäetud silmus) parempidi ületõstega kokku. Ja silmuste vahelt kootakse välja uus silmus parempidi, et silmuste arv reas oleks endine.

Pahempidisel real toimub 1 silmuse juurdekudumine järgmiselt. Rea lõpus kootakse eelmise rea aktiivne silmus ja eelmise rea passiivne silmus pahempidi kokku. Ja silmuste vahelt kootakse välja uus silmus pahempidi, et silmuste arv reas oleks endine.
Nii toimite igal real ridu pikendades seni, kuni olete taas kõik 12 silmust vardal läbi­ kudunud.
Edasi jätkate taas soki ringset kudumist parempidi.

Kuduge 37 ringi parempidi (või vastavalt vajadusele rohkem või vähem).

Kokkuvõtmine soki otsas

Iga varda lõpus kuduge 2 parempidist silmust igal ringil (parempidi) kokku. Toimige nii, kuni igale vardale on jäänud 1 silmus. Kuduge viimasedki silmused kokku või tõmmake lõng silmustest läbi. Peitke lõnga ots.

Viimistlemine

Kui olete kudunud sokid akrüüllõngast, siis viimistlemiseks tehke sokid märjaks ja jätke vajutuse alla kuivama. Aurutada ei tohi! Pidage meeles, et akrüüllõng kardab triikrauda!

Villasest lõngast kootud sokke võib viimistlemiseks aurutada või toimida nii, nagu akrüüllõnga puhul. Villasel lõngal on omapärane võime ise puhastuda, s.t iga kord pärast sokkide kandmist pole vaja villaseid sokke tingimata pesta. Piisab, kui riputate sokid õue tuulduma.

Heegeldatud peapael nuppudest

Karin Güldere õpetus Maalehest.

Peapaelad on lihtsad ja praktilised. Toreda tulemuse saate heegeldades, kui kasutate ainult nuppe ja liitnuppe.

- Lõng: tumehall-hõbedane Feza Dali

- Materjalikulu: u ¾ tokki

- Heegelnõel: nr 3,5 (sobib ka nr 3)

Need on parimad heegelnõela suurused nuppudega mustri heegeldamisel, kuna nupud tuleb tugevasti kokku tõmmata.

Peapaela osa heegeldage mustriskeemi nr 1 järgi, kuid ringselt (mitte edasi-tagasi).

Ringselt heegeldades alustage esimest ringi kettsilmusega, millesse tuleb kohe heegeldada ka esimene nupp. Tõmmake nupp kokku ja heegeldage lisaks 1 kettsilmus. Heegeldage kuni ringi lõpuni kettsilmus + nupp + kettsilmus + nupp – vaheldumisi, kuni peaümbermõõdule vastav ribake on tehtud.

Ringi viimast nuppu kokku tõmmates pistke heegelnõel läbi esimese nupu kettsilmuse ja tehke nupule otsa veel ka kettsilmus.

Kettsilmused kinnitavad nupud ja nii ei muutu tulemus ebamääraselt hargnevaks.

NB! Mõõtmisel peab nuppudest rida olema piisavalt pingul, muidu jääb valmis peapael liiga lõtv.

Teisele (ehk uuele) ringile minnes heegeldage kõigepealt 1 nupp kõrgusesse ja lisage kettsilmus. Liitnupu ehk kolmik-liitnupu tegemist alustage nii, et pistate esimese osa liitnupu tegemiseks heegelnõela lihtnupu lõpp-punkti. Teete esimese osa liitnupust valmis ja võtate lõnga heegelnõelale ning teete nüüd teise osa liitnupust lihtnupu alguspunkti ja kolmanda osa liitnupust esimese ringi esimese nupu lõpp-punkti. Tõmbate ühekorraga liitnupu kõik osad kokku ja lisate kettsilmuse. Ehk skemaatiliselt seletatult: teete esimese osa liitnupust edasi, siis diagonaalselt tagasi ja diagonaalselt edasi ning tõmbate kogu liitnupu ühekorraga kokku ning kinnitate kettsilmusega.

Kolmik-liitnuppe teete kuni ringi lõpuni, kuid ringi viimane nupp on kaksiknupp, mis tuleb kokku tõmmata läbi lihtnupu (ehk kõrgusnupu) ja kinnitada kettsilmusega.

Lihtsaim viis on seda tehnikat õppida minu juhendamisel video järgi.

Sõltuvalt heegeldatavate nuppude kõrgustest tuleb peapaela tegemiseks heegeldada 1 tavaliste nuppudega ring ja 4–5 liitnuppudega ringi.

Nuppudest kaelus

Kaelus heegeldage edasi-tagasi mustriskeemi nr 2 järgi.

Kaelusealune osa heegeldage näiteks pikkade dekoratiivsete ja pärlitega kaunistatud Saalomoni sõlmedega. Või heegeldage kinnissilmustega ja vajaduse kohaselt kasvatades. (Viimasel juhul on esimene rida kaeluse külge heegeldatud järgmiselt: kinnissilmus + 3 (või 4) kettsilmust + kinnissilmus + 3 (või 4) kettsilmust jne.)

Randmesoojendajad

Randmesoojendajaid heegeldades tehke esimene ring lihtnuppe vaheldumisi kettsilmustega ja teine ring liitnuppe vaheldumisi kettsilmustega. Seejärel on kolmas ring heegeldatud järgmiselt: kinnissilmus + 3 kettsilmust + kinnissilmus + 3 (või 4) kettsilmust jne. Neljandal ringil on asendatud heegelnõel jämedate sukavarrastega ja kootud 2 x 2 soonikut olenevalt soovist.

Lõpetatud on heegelnõelaga heegeldades nõnda: 2 silmust kokku + 5 kettsilmust + 2 silmust kokku + 5 kettsilmust jne.

Kanaroad

Kuigi vanema kana keetmine võtab rohkem aega kui broileri keetmine, sobib talvine aeg selleks hästi.

Kana pange keema külma veega, et liha ekstraktiiv-ained puljongit rikastaks. Keetke tasasel tulel ja väga aeglaselt, sest ägedal keetmisel kaotab kana rasv palju oma maitsest. Puljongi maitsestamise kohta on levinud eri arvamusi: tohtivat kasutada ainult soola ja porgandit, et lihast tekkiv õrn lõhn ja maitse kaduma ei läheks. Teised soovitavad rikkalikku maitsestamist, lisades loorberit, küüslauku, aed-harakputke, majoraani, köömneid, sidrunit, kaneeli, muskaati, safranit, nelki jm. Igal juhul soovitatakse kanaroogade maitsestamisel eelistada porrut, mitte sibulat.

Keedetud kana

- 1 kana (umbes 1,5kg)

- 2–2 ½ l vett

- 2 tl soola

- 8 tera musta pipart

- 1 sl rohelist pipart

- 2 loorberilehte

- 1 porgand

- 1 sibul

- 1 tükike sellerit

- 1 tükike kibepipart (tšillit)

Võtke kana sügavkülmast ja laske külmikus kausi sees üles sulada. Peske kana jooksva vee all ja pange potti keema. Vett võtke nii palju, et see lindu vaevalt kataks. Laske keema tõusta ja riisuge vaht pealt. Seejärel lisage maitseained.

Sibulat ärge koorige, eemaldage ainult veidi mullane kand ja pealmine määrdunud kiht ning tehke sibulasse pikuti mõned sisselõiked. Pange see koos hästi pestud, aga koorimata ja kolmeks lõigatud porgandiga keema. Laske tasasel tulel kaane all keeda kuni kolm tundi. Broileri puhul võib see aeg ka lühem olla, peamine, et liha luude küljest hästi lahti tuleb.

Tõstke kana ettevaatlikult vahukulbiga suuremale taldrikule jahtuma ja kurnake keeduleem. Leemele kogunenud rasva võite kõrvale panna. Seda saab kasutada õli asemel, kui valmistate pirukatäidist.

Talvine kanasupp

- 2 naerist või ½ kaalikat

- 2 tl õli

- 2 tl paprikapulbrit

- 1–2 tl peenestatud karrilehti

- 500 g külmutatud aedvilju

- 1 l kanapuljongit

- 4 dl keedetud riisi

- 2–4 dl keedetud kana tükikesi

- 100 g sulatatud juustu

- soola

- pipart

Peske ja koorige naerid või kaalikas, tükeldage kuubikuteks ja kuumutage õliga keedunõu põhjas. Lisage maitseained ja jätkake segades kuumutamist koos juurde pandud külmutatud aedviljaga. Seejärel lisage kanapuljong, keedetud riis ja kanatükid, laske keema tõusta ning poetage juustutükikesed supisse. Valmis suppi maitsestage veel soola ja pipraga.

Kui soovite kasutada kartulit, aga mitte riisi, pange toored kartulikuubikud koos naerikuubikutega õlisse kuumenema.

Oasupp kanaga

- 2 dl kuivatatud ube

- 2 l kanapuljongit

- 2 porgandit

- 1 pastinaak

- 1–2 sibulat

- tükike sellerit

- 2 tl paprikapulbrit

- 2 tl õli

- 200 g kooritud tomateid (konserv)

- 2 sl tomatipüreed

- 200 g külmutatud maisi või konservmaisi

- 2 dl kanatükikesi

- soola

- hakitud peterselli

Pange aedoad eelmisel õhtul likku, kui kavatsete neist suppi keeta. Esialgu pange oad või ubade segu ilma soolata puhta veega keema. Laske neil tasasel tulel haududa. Puhastage ja koorige porgand, pastinaak, sibul ja seller, pange need vähese õliga teise keedunõusse. Kuumutage neid segades mõni minut, siis maitsestage paprikaga ja kuumutage veel veidi.

Seejärel lisage purustatud tomatid ja tomatipüree ning valage puljong peale. Laske keema tõusta ja hoidke tasasel tulel umbes 20 minutit, siis lisage oad ja keetke veel 10 minutit. Lõpuks puistake juurde mais, oad ja lihatükikesed ja kuumutage kuni keemiseni. Valmis supile puistake ohtralt värsket või kuivatatud rohelist peterselli.

Otstarbekas on korraga suurem kogus ube leotada ja keeta ning ülejääv osa sügavkülmas säilitada, siis on teinekord neid kohe käepärast võtta.

Kanasupp hapukurgiga

- 2–3 dl kanalihatükke

- 2 porgandit

- 2 sibulat

- 2–3 rohelist paprikat

- 1 keskmine hapukurk

- 1–2 sl õli

- hakitud petersellilehti

- 2 sl rõõska koort

- 2 toorest munakollast

Puhastage ning koorige porgandid ja sibulad. Sibulad ja paprikad tükeldage (paprika võib olla konserveeritud), porgandid riivige jämedalt. Kuumutage need keedunõu põhjas, viimaks segage juurde peeneks tükeldatud hapukurk. Valage juurde kuum kanapuljong, lihatükikesed ja hakitud petersell. Laske korraks keema tõusta. Enne laualeandmist kloppige juurde koor ja munakollane.

Ebaharilik kanafrikassee

- 2 dl kanapuljongit

- 150–160 ml kookospiima

- 1–2 tl karripastat

- 2 sl nisujahu

- 4 dl keedetud kana tükikesi

Valage kanapuljong ja osa kookospiima keedunõusse, segage karri, nisujahu ja ülejäänud kookospiimaga ning valage segades puljongisse. Kuumutage segades, kuni tõuseb keema, hoidke tasasel tulel umbes 5 minutit. Valmis kastmesse segage kanaliha ja laske lihal soojeneda. Frikassee juurde andke keedetud riisi ja mõnda rohelist või muud toorsalatit.

Praetud kanapalad

- Keedetud kana rinna- ja kintsutükke

- 200 g riivjuustu

- 2–3 muna

- jahu

- praadimiseks või ja õli segu

Asetage juust ja jahu eraldi taldrikutele, muna kloppige karri või paprikapulbriga. Kastke kanapalad esmalt jahusse, siis klopitud munasse, lõpuks juustusse. Mida rohkem juustu pala külge jääb, seda maitsvam see tuleb. Praadige palad kuumal pannil tulises rasvaines, ainult üks kord ringi pöörates, kuldkollaseks. Olge tähelepanelik ja ärge liigselt praadige – pruunistunud juust maitseb mõru ja rikub kogu toidu. Kastmeks sobib hästi mädarõika-majoneesisegu.

Pirukas kanatäidisega

Tainas:

- 4 dl nisujahu

- 1 tl küpsetuspulbrit

- 200 g margariini

- 3 sl vett või rammusat piima

- 1 muna määrimiseks

Täidis:

- 1 l tükeldatud seeni, porrut, sibulat jne

- ½ l tükeldatud keedetud kana

- 2 tl õli

- ½ tl soola

- ½ tl purustatud musta pipart

- 1 tl kuivatatud nõgest

- 1 sl nisujahu

- 2 dl kanapuljongit

- 1 dl riivjuustu

Tainas valmistage kiiresti – hakkige külm rasvaine jahuga, millesse on segatud küpsetuspulber, lisage vesi ja suruge kokku. Tainapall keerake kilesse ja jätke pooleks tunniks külmikusse.

Leotatud soolaseened nõrutage esmalt kuivaks, siis tükeldage. Värsked seened (šampinjonid) tükeldage. Porru roheline osa peske hoolikalt, et liivaterad ei jääks lehtede vahele, kuivatage ja hakkige peeneks, samuti sibul. Kuumutage kõik hakitu pannil vähese õliga läbi (umbes 5 minutit), maitsestage, lisage nõgese- ja nisujahu, segage korralikult läbi ning lisage puljong. Laske kogu aeg segades tasasel tulel keema tõusta, pärast seda tõstke jahtuma.

Määrige küpsetusvorm võiga ja rullige tainast õhuke ketas, millega katke nii vormi põhi kui servad. Torkige põhja kahvliga ja kallake jahtunud segu pannilt vormi, raputage sellele kanatükid ja juust. Kui kanaliha on väga vähe, segage see kohe porru ja seente hautamise ajal hulka.

Pealt katke õhukese tainakettaga ja näppige servadest välja ulatuva tainaga hoolikalt kinni. Määrige pealt lahtiklopitud munaga ning küpsetage 225° juures umbes 30 minutit. Pirukas sobib hästi puljongi või tee kõrvale.

Õhukesed pannkoogid kanaga

Pannkoogitainas:

- 2 ½ kl piima

- 3 muna

- 250 g jahu

- 2 sl sulatatud võid

- ½ tl soola

- võid panni määrimiseks

Segage munakollased ½ klaasi piimaga, lisage sool ja pidevalt segades puistake juurde jahu. Siis lisage kuum sulavõi ja segage uuesti korralikult läbi, et tainasse ei jääks jahutükke. Seejärel segage ülejäänud piimaga tainas vedelamaks, aga lisage seda natukehaaval ning lõpuks segage juurde vahustatud munavalged.

Ajage pann kuumaks ja sulatage sel natuke võid, siis kallake pannile õige kogus tainast. Kui esimene kook saab liiga paks, vähendage pannile valatavat tainakogust ja lisage sellele veidi vett või piima, et tainas muutuks vedelamaks.

Täidis:

- 1–2 sibulat

- hakitud seeni

- kanaliharibasid

- karrit või paprikapulbrit

- 1 sl jahu

- 2–3 sl hapukoort

- 2 munakollast

- 1 sl võid

Hautage hakitud sibul, seened ja keedetud kanaliharibad võis, maitsestage karri või paprikapulbriga ning segu tihendamiseks lisage hulka jahu. Maitsestage täidist veel hapukoore ja tooreste munakollastega, aga pärast munakollase lisamist ärge enam kuumutage.

Võtke soojas hoitud pannkoogid, jaotage neile täidist ja keerake rulli. Soovi korral võite laduda täidetud koogid tihedalt pannile, puistata neile riivjuustu ja küpsetada praeahjus kergelt üle.

Kabatšokk

Kergesti seeduva kabatšoki dieetiline väärtus on samasugune nagu kõrvitsal, ent teda süüakse poolvalminult ehk siis, kui 7–10-päevane vili kaalub 200–700 g.

Seentega täidetud kabatšokk

2 väiksemat kabatšokki
3 dl kupatatud seeni
2 sl õli
1–2 küüslauguküünt
2 dl koort
1 sl sinepit
2 dl riivitud juustu

Kaste
kabatšoki noored seemned
20 basiilikulehte
½ dl õli
soola
musta pipart

Poolitage kabatšokid, kraapige sisu koos seemnetega välja ja kuumutage viljapoolikuid väheses vees umbes 10 minutit. Kurnatud ning tahedaks nõrutatud kabatšokid laduge ahjuvormi. Värsked või kupatatud seened hakkige peeneks ja kuumutage õlis, millele lisage peenestatud küüslauk ning koor. Segage aeg-ajalt, et liigne vedelik paremini välja auraks, siis lisage juust ja maitsestage. Tõstke seened kabatšoki täiteks ning küpsetage umbes 225° juures 15–20 minutit.

Kabatšoki sisu koos seemnetega lõigake väiksemateks tükkideks, basiilik peenestage ning hõõruge nuimikseriga, lisage õli, maitseained ja mikserdage veel. Kastet tõstke küpsetatud kabatšokkidele ja lisandiks pakutavatele tomatitele.

Küpsetatud kabatšokk kanaga

2 noort kabatšokki
200–300 g keedetud kana
2 küüslauguküünt
2 sl majoneesi
soola
pipart
2 sl hakitud petersellilehti
õli
2 tl mett

Lõigake kabatšokid pooleks, eemaldage seemnetega sisu ja hõõruge kergelt soolaga. Määrige kabatšokipooled seest meega, piserdage peale õli ning küpsetage vähese kuumusega ahjus kuni 30 minutit.

Hakkige kanaliha. Maitsestage majonees pressitud küüslaugu ja peterselliga ning segage siis lihaga. Täitke sellega küpsetatud kabatšokipooled. Küpsetage veel ahjus, kuni roog on pealt kuldpruun.

Kabatšoki-pastaroog

3 noort kabatšokki
1 sibul
1–2 sl rasvainet
1 puljongikuubik
3–4 dl kohvikoort
soola
pipart
1–2 tl kuivatatud või 2 sl värsket hakitud basiilikut
keedetud spagette või muud pastat
riivitud Parma juustu

Peenestage sibul ja kuumutage rasvaines suurel pannil, näiteks vokkpannil, lisage õhukesed kabatšokiviilud ja küpsetage segades, kuni kõik on pehme. Purustage puljongikuubik ning puistake viiludele, lisage koor ja kuumutage keemiseni. Maitsestage ning lisage hakitud basiilik. Valage kabatšokiviilud keedetud spagettidele, puistake üle riivjuustuga.

Hakklihaga täidetud kabatšokk

2 väiksemat kabatšokki
2 sl rasvainet
1 väike sibul
1 tomat
1 sl jahu
½ kl puljongit
soola
2 sl hapukoort
hakitud maitserohelist

Täidis
250g lambahakkliha
1 sl rasva
1 sibul
¼ kl puljongit
soola
pipart
rosmariini
1 keedetud muna

Hakkige sibul peeneks ja kuumutage, kuni see on kuldkollane. Lisage hakkliha, maitsestage ja kuumutage segades. Lisage puljong ja hakitud muna.

Lõigake kabatšokil varrepoolne ots ära, õõnestage pikavarrelise lusikaga seemned välja, tõstke hakkliha sisse ning praadige rasvas. Lisage peeneks lõigatud sibul ja tomativiilud, praadige läbi, kallake juurde kuum puljong ning hautage kabatšokid pehmeks. Maitsestage soolaga ja lisage jahu, kuumutage keemiseni. Lõpuks lisage hapukoor ning hakitud maitseroheline.

Üleküpsetatud kabatšokk

500 g kabatšokki
2 sl rasva või õli
1 sibul
½ kl puljongit
soola
2 sl tomatikastet
1 keedetud muna
50–100 g pekki
2 sl riivitud juustu

Lõigake kabatšokk kuubikuteks ja sibul ratasteks, praadige rasvaines. Lisage kuum puljong, hautage poolpehmeks. Siis segage juurde tomatikaste ja pange roog vormi. Pekk lõigake väikesteks kuubikuteks, praadige ning tõstke kabatšokikuubikutele. Peale puistake hakitud muna ja riivjuustu segu. Küpsetage ahjus kuni 15 minutit.

Vormiroog suitsulihaga

1 keskmine kabatšokk
4 sibulat
8 tomatit
1 kl riisi
300–400 g suitsuliha (võib olla rasvane)
musta jahvatatud pipart
soola
3 kl vett

Koorige kabatšokk ja lõigake paksemateks ratasteks. Laduge ahjupotti esmalt kiht kabatšokki, siis kiht sibularattaid ja sellele tomatilõike, maitsestage soola-pipraga, lisage riis. Suitsuliha lõigake kuubikuteks ning praadige läbi, nii et rasv eralduks. Kallake see riisile. Seejärel laduge uus kabatšoki-, sibula- ja tomatikiht. Kõige peale pange veel kiht kabatšokki.

Valage peale kuum vesi, maitsestage, hautage kaane all praeahjus kuni 45 min.

Kabatšokišnitsel

2–3 ühesuurust kabatšokki
200 g kitse- või toorjuustu
3–5 muna
musti kivideta oliive
riivsaia
soola
oliiviõli

Koorige kabatšokid, lõigake pikisuunas viiludeks, paneerige jahuga ja praadige kergelt. Juust segage lahtiklopitud munaga, mis määrige pooltele praetud viiludele. Lisage oliivilõike ning katke viilud ülejäänud kabatšokiviiludega. Vahustage munad, millesse kastke ettevalmistatud šnitslid. Paneerige riivsaias, kastke veel kord munavahusse. Praadige kiirelt suures kuumuses.

Šnitslile võite vahele panna ka lihtsalt õhukese juustuviilu.

Kabatšokid pähklikastmes

1 kg noori seemneta kabatšokke
õli
jahu
soola
1 kl kreeka pähkli tuumi
1 käär kuivatatud leotatud saia
3–4 küüslauguküünt
2 sl veiniäädikat
2 sl õli
tšillit

Koorige ja lõigake kabatšokk viiludeks, paneerige jahus ning praadige helepruuniks, alles siis maitsestage soolaga. Praetud viilud tõstke püramiidjalt suurele vaagnale.

Suruge leotatud sai kuivaks, segage puruks tambitud pähklituumadega, lisage pressitud küüslauk ja hõõruge kõik korralikult läbi. Siis lisage pisut kuuma vett, veiniäädikas, õli. Praepannile jäänud õlile lisage veidi tšillit ja keeva vett, kallake see pähklisegule. Valmis kaste valage kabatšokkidele.

Omlett kabatšokiga

100 g puhastatud kabatšokki
1 lõik sinki
2 sl riivitud juustu
1 küüslauguküüs
3 muna
3 sl vett või piima
20 g võid
soola
musta jahvatatud pipart

Lõigake sink ribadeks. Koorige kabatšokk ja eemaldage seemned, kui vaja. Siis lõigake see samuti ribadeks ning praadige või sees pannil. Hakitud küüslauguküüs ja sool või küüslaugusool segage pannil olevasse natuke enne muna lisamist. (Ärge soolaga liialdage, muidu rikute omleti ära!) Munad kloppige piima või veega lahti, lisage juust ning veidi pipart. Valage see tulisele segule pannil. Kui soovite, et roog oleks ühtlaselt kaetud, ärge hakake seda pannilabidaga segama, vaid kallutage panni siia-sinna. Allapoole kallutatud omletiserva alla pange pannilabidas, nii valgub veel hüübimata osa panni põhjale. Laske munal nõrgas kuumuses hüübida.

Kabatšoki hautis

700–800 g kabatšokki
200 g sibulat
1 küüslauguküüs
1 roheline piprakaun
1 kl kooritud purustatud tomatit
4 sl oliiviõli
1½ tl soola
½ tl musta pipart
½ tl punet

Kabatšokk ja sibul koorige, lõigake peeneks. Valage tulisele pannile õli ning kuumutage selles sibulat koos pressitud küüslauguga umbes 5 minutit. Siis lisage peenestatud kabatšokk ja hakitud roheline pipar, segage aeg-ajalt ühtlaselt läbi, hautage eralduvas vedelikus kuni 10 minutit. Purustatud tomatite hulka segage värskelt jahvatatud pipar, sool ja pune ning valage see hautisele. Keetke nõrgas kuumuses veel 20 minutit aeg-ajalt segades.

Kabatšoki hautis rabarbriga

½ kg rabarbrit
½ kg noori kabatšokke
1 kl hakitud sibulat
3–4 sl oliiviõli
1 sl veiniäädikat
suhkrut või mett
soola
riivitud sidrunikoort

Noored rabarbrivarred ja kabatšokid koorige, tükeldage umbes 1 cm suurusteks tükkideks ning pange vähese õliga ahjupotti hauduma. Lisage äädikas, segage aeg-ajalt. Sibulad kuumutage pannil õlis kuldpruuniks, siis segage roa sisse, maitsestage. Kuumutage segades veel 5 minutit. Soe hautis sobib hästi lihatoitude juurde.