Tuesday 8 November 2011

Kalasabasokid

Targu Talitast leitud sokilugu.

Igapäevased sokid, mida kantakse kalosside või saabaste sees, võiksid olla tumedast jämedast tugeva keeruga maavillasest lõngast.

Nende sääred peaksid olema kootud jalale liibuvas soonikkoes. Kude olgu tihe, kuid mitte liiga kramplik. Veidi puine sokk pole kandmiseks mõnusalt elastne, kuid kulub vähem.

Kanna ja pöiaosa tugevdamiseks kasutatakse kudumisel koos villasega mingit sünteetilist lõnga. Vastupidavama sokikanna võib kududa ka patentkoe sarnase triibulise pinnana. Selleks tehke nii. Esimesel parempidisel real ääresilmus kudumata ära tõsta, üks silmus kududa parempidi, teine silmus kudumata ära tõsta. Selle käiguga kududa rea lõpuni, ka viimane silmus läbi kududa.

Järgmisel (pahempidisel) real kududa läbi kõik silmused peale esimese

Sokid jalga ja kingikotti

Teisel parempidireal jätta kudumata sama silmus, mis jäi kudumata ka esimesel real.

Kõige lihtsamate sokkide sääred võib teha värviliste triipudega. Need võivad olla kitsamad või laiemad, põhilõngaga toon-toonis või kontrastsed. Võib kududa ka üleni triibulisi sokke.

Samuti võib sääre kaunistamiseks valida kirimustri. Kui mustriline säär teha parempidikoes, peaks serv olema kahekordne. Selleks kududa 3–4 rida parempidi; järgmine rida, millest tekiks murdekoht ääre tagasi käänamiseks, kuduge nii: 2 silmust parempidi kokku ja 1 õhksilmus. Kui serv on seestpoolt kinni õmmeldud, moodustub säärele nägus sakiline äär.

Soki kudumist võib alustada mõne sentimeetri kõrguse soonikuga (10–12 rida), seejärel kududa lihtsat vöökirja, edasi teha veel veidi soonikut, siis parempidikudet, kuni soovitud säärepikkus käes. Tulemus on ilusam, kui vöökiri piiritleda kaherealise kontrastse triibuga. Korrektsuse huvides tuleks soonik lõpetada põhilõngaga parempidikoes. Sääre kudumiseks peaks valima sellise mustri, mis sobiks soki silmuste arvuga.

Kahe ja enama lõngaga kootud kude venib vähe ja võib juhtuda isegi nii, et valmis sokk on kitsas ega mahu jalga. Sellise olukorra vältimiseks oleks mõistlik kududa soonik peenemate varrastega ning kirjale üleminekul vahetada vardad jämedamate vastu. Teisel juhul on otstarbekas kasvatada igale vardale üks silmus juurde, aga pärast kirja lõppu võtta need kokku, et silmuste arv oleks sama mis enne mustrit.

Kui soovitakse teha üleni mustrilist sokki, peaks kiri olema lihtne ja hõre, et põhilõng jääks kindlalt ülekaalu. Selline variant valitakse siis, kui lõng on peenike. Jämedast lõngast mustriga sokid saavad liiga paksud ja puised.

Ühevärviliste tubaseks kasutamiseks mõeldud sokkide kaunistamiseks võib sooniku asemel kududa kaheharulise palmiku, mida saab varieerida keeruvahede lühendamise või pikendamisega. Palmikute vahele sobivad pahempidine kude ja kitsad keerdsilmustest püsttriibud.

Lihtsa pitskoes sääre saamiseks luua viiega jaguv arv silmuseid, siis kududa 2 silmust pahempidi, 3 silmust parempidi ja nii 4 rida. Viiendal real teha
2 silmust pahempidi, 1 õhksilmus, siis võtta 3 silmust parempidi kokku, teha uuesti õhksilmus ja 2 pahempidi silmust.

Rohkete õhksilmuste tõttu saab kude liiga veniv, mida võib parandada, kui kududa pahempidiste silmuste vahele 1 parempidine keerdsilmus.

Koemustrilised sokid on kõige ilusamad, kui lõng on valge või heledas toonis.

Mida heledam lõng, seda selgem ja esilepääsvam on muster.

Neile kootakse muster ainult soki peale, s.o teisele ja kolmandale vardale. Tallapool on lihtne parempiste silmustega.

Kalasabamustrilised sokid

Pärast ülesloomist kuduge üks rida pahempidi. Sealt edasi esimene mustririda, kui vardal on 13 silmust:

I varras – 5 silmust parempidi, 2 silmust parempidi kokku, 1 silmus parempidi, 2 silmust pahempidi, 2 silmust parempidi, õhksilmus, 1 silmus pahempidi.

II varras – õhksilmus, 2 silmust parempidi, 2 silmust pahempidi, 1 silmus parempidi, 2 silmust parempidi ületõstmisega kokku, ülejäänud 5 silmust parempidi.

Kui vardal on rohkem kui 13 silmust, kuduge igal real parempidiseid silmuseid vastavalt rohkem.

Teine rida: I varras: 4 silmust parempidi, 2 silmust parempidi kokku,
1 silmus parempidi, 2 silmust pahempidi (kontrollige, kas alumisel real samal kohal on ka pahempidised silmused),
2 silmust parempidi, õhksilmus, 1 silmus parempidi, 1 silmus pahempidi.

II varras: 1 silmus parempidi, õhksilmus, 2 silmust parempidi, 2 silmust pahempidi, 1 silmus parempidi, 2 silmust parempidi ületõstmisega kokku, 4 silmust parempidi.

Kolmas rida: I varras: 3 silmust parempidi, 2 silmust parempidi kokku,
1 silmus parempidi, 2 silmust pahempidi, 2 silmust parempidi, õhksilmus, 2 silmust parempidi, 1 silmus pahempidi.

II varras: 2 silmust parempidi, õhksilmus, 2 silmust parempidi, 2 silmust pahempidi, 1 silmus parempidi, 2 silmust parempidi ületõstmisega kokku, 3 silmust parempidi.

Neljas rida: I varras: 2 silmust parempidi, 2 silmust parempidi kokku,
1 silmus parempidi, 2 silmust pahempidi, viklivõte – teine parempidine silmus kuduge esimese eest parempidi läbi, seejärel esimene silmus parempidi, õhksilmus, 1 silmus pahempidi, 2 silmust parempidi, 1 silmus pahempidi.

II varras: 2 silmust parempidi, 1 silmus pahempidi, õhksilmus, viklivõte – teine silmus kuduge esimese tagant parempidi läbi, seejärel esimene silmus parempidi, 2 silmust pahempidi, 1 silmus parempidi, 2 silmust parempidi ületõstmisega kokku, 2 silmust parempidi.

Sellega on üks kirjakord läbi kootud.

Kahjuks ei leidnud nime, kes õpetuse kirja on pannud, aitäh ikkagi.

No comments:

Post a Comment